Inglismaa elus: 1) Kapitali paigutamine kolooniatesse andis suuri sissetulekuid. 2)Odav tööjõud muutis kasulikuks tööstuse arendamise kolooniates. 3) Kolooniate omandamisega kaasneb laevanduse kiire areng. 4) Ametnikele ja ohvitesridele avanesid head võimalused karjääri teha. Kolooniate eksplanteerimine mõjutas ka Inglismaa enda majanduse arengut: 1) Kapitali paigutamine kodumaal vähenes. 2) vähenes Inglismaa osa maailma tööstuse kogutoodangus. 3) Levis raha ebatootlik kulutamine. 4) Odava vilja sissevedu tõi kaasa nisu ja odra külvipinna vähenemise ja külade tühjenemise. 1901 suri kuninganna Victoria, troonile sai Edward VII ja siis aastast 1910 Georg V. Inglismaal valitses jätkuvalt kahe partei süsteem, võimul olid vaheldumisi liberaalid ja konservatiivid. 1900 loodi tööerakond (leiboristid). Erakond ühendas tööliste ametiühinguid. 1906 aastal tulid võimule liberaalid, kes viisid läbi mitmeid reforme: 1)Kehtestati
kuuluks ka moraalne kohustus olla õigluse poolel, see vist ei tule Eestis küsimussegi. Kohtuistung on juriidiline sport, kus treenimata osalisel pole väljavaateid ja mõnel osalisel on õigus kasutada dopingut mõjukate isikute toetuse näol. PARASIITLIKUS TOITEAHELAS ON ÜHTVIISI PROKURATUUR JA POLITSEILINE UURIMINE NING ADVOKATUUR JA KA KOHUS (eraettevõtluse poolelt lisaks veel turvafirmad ja turvatööstus kui oluline majandusharu, mis sisuliselt on täiesti ebatootlik, ühiskonda koormav). Seda toiteahelat ei saa senisel kujul säilitada, kui tahetakse, et õiguskaitsesüsteem arvestaks ka ohvriga, aga muutus ei saa tulla selle süsteemi seest, sest toiteahela kõik lülid peale ohvri on huvitatud selle säilitamisest. Alternatiivide konstrueerimine saab tulla ainult väljastpoolt, mitte süsteemi seest. Nii on ühiskond väga raskesti lahendatava paradoksi ees: juriidilise süsteemi õiglasemaks