3)sotsiaalsed (kodanluse tõus, talurahva ja vaesema linnaelanike olukord, aadlikkonna suurus ja positsioon, demograafilised), 4)ideoloogilised (valgustuslik kriitika, „despotism“ (Montesquieu) ja valgustajate seisukohad Vana Korra kohta). Valgustus ei rünnanud vana korda vaid selle kuritarvitamist ja despotismi. Vajalik on institutsioon või seadus, mis kaitseks alamaid kunina eest. Valgustus ründas katolikku ideoloogiat selle ebaratsionaalsuse ja ebatolerantsuse pärast. Prantsuse revolutsioon Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus)- kodanlus ehk kolmas seisus. linnakodanikud + 18.saj II poolest majanduskodanlis ja haritlaskodanlus. Majanduskodanlus- tööstus ettevõtete omanikud, ettevõtjad, pankurid, kirjastajad, kompaniide ja manufaktuuride omanikud- isikud, kellel oli väga plaju raha, elasi
Antoine ei võtnud oma repertuaari Strindbergi ,,Isa", mille see isiklikult oli talle saatnud. 20) Björnstjerne Björnson 1865-1867 Christiania norra teatri direktoriks Björnson norra teater viidi hiilguseni. Bjornson kirjutas ühiskonnakriitilisi draamasid. Ta oli lavastaja, kriitik ja teatrijuht. Reageeris uutele tendensidele, lavale uued teemad. Uuteks teemadeks: aktiivne väljaastumine rahvusliku iseseisvuse, indiviidu vaimse sõltumatuse eest; sotsiaalse ebaõiguse ja ebatolerantsuse paljastamine. Tema oluliseimaks teoseks ühiskonnakriitiline realistlik seltskonnadraama ,,Pankrot". Tabude murdmine oli oluline teema, tormiline poolehoid. Kiriku ja ühiskonna kaksikmoraal, religioosne müsteeria, poliitiline korruptsioon. Vastuseisu tekitasid ja ei jõudnud pikka aega lavale. 1903. aastal sai ta Nobeli kirjanduspreemia Väljaastumine naiste eest. Jälgis samu teemasid ka ajakirjanduses. Algul oli romantikute mõju
annaabi.ee 
