Küljetuul kiirusega 1 m/s viib kaitsegaasi kõrvale ja õmblusesse tekivad poorid. Põleti on liiga kaldu ja gaasivool imeb endaga kaasa lisaõhku, tekitades poore. Põleti kalle peaks olema keevitatava pinna suhtes 80º-di juures. Düüs on pritsmeid täis, mustunud või sealt on tükk purunemisel välja kukkunud. Kaitsegaas väljub mitte nii nagu vaja, toimub gaasi keerutamine ja haaratakse kaasa lisaõhku ja tekivad õmblusse poorid. Vesijahutusega põleti omab ebatihedusi, millest pihkub välja jahutusvedelikku, mis koos kaitsegaasiga satub keevisõmblu-sesse, mille tulemusel tekivad poorid. Keevitatava metalli pind on kaetud kas õli, rasva, mustusega, värviga või on märgunud. Metall tuleks puhastada enne keevitamisele asumist. Seda tegemata satuvad keevisõmblusesse poorid. Vead detailide ühendamisest. Vuugi ettevalmistusega on tehtud liiga väike kalle, mille tulemusel jääb alumine osa läbi keevitamata
Selle käigus kontrollitakse vee- ja auru lekete puudumist, katlaarmatuuri seisukorda ja sulgumise tihedust, kaug-juhtimisajamite korrasolekut, võrreldakse katla- ja kontrollmanomeetri näitusid ja veetaseme näidikute tööd. Kontrollitakse kõigi katelseadme süsteemide ning seadmete, s.h. automaatjuhtimis-, kaitse-, signalisatsiooni- ja blokeerimissead-mete tööd. Kontrollitakse ja vajadusel reguleeritakse kaitseklapid. XIII – 4 Hüdraulilised katsetused võimaldavad avastada lekkeid ja ebatihedusi halvasti nähtavates ning raskesti ligipääsetavates kohtades, milleks on eeskätt torude ühenduskohad torulaudadega (kollektoritega). Hüdraulilised katsetused tehakse kateldele peale kohalemonteerimist nende esmasel ekspluatatsiooni võtmisel ja edaspidi, olenevalt katla konstruktsioonist, perioodiliselt iga 4 või 8 aasta järel klassifikatsiooniühingu esindaja järelevalve all. Lühendatud katsetustevaheline
Hoonel, mille välispiirete õhuleke on suur, võib piirete õhulekkekohtade kaudu toimuv õhuvahetus olla samas suurusjärgus või suuremgi kui ventilatsiooniseadmete poolt vahetatava õhu hulgaga. Tavapärase hoone energiakulu võib olla oluliselt suurem kui väga väikese õhulekkega hoonel. Õhulekkearvu ühe ühiku muutus mõjutab elamu kütteenergiakulu 7% ja koguenergiakulu orienteeruvalt 4% (Jokisalo & Kurnitski 2002, Binamu 2002). Piirdetarindis, milles on palju ebatihedusi, võib niiskuse konvektsioon kanda edasi niiskuse tunduvalt suuremaid koguseid, kui niiskuse difusioon seda suudab (Hagentoft & Harderup 1995). Kuigi hoone piire võib olla projekteeritud niiskustehniliselt turvaliselt toimivaks veeauru difusiooni suhtes, võib niiskuse konvektsioon põhjustada lubamatult kõrgeid niiskustasemeid (Janssens & Hens 2003). Uuringud on tõestanud, et õhulekete teel kandub siseruumidesse hallituseoseid, radooni (Airaksinen jt. 2004, Mattson jt. 2002, Backman jt
annaabi.ee 
