Sport on üks tegevusaladest, kus noored saavad juba varakult end näidata, täiuslikkuseni jõuda, ennast teostada. Unger, J. 1988. Teadmisi sportimisest. Tallinn. Tervisesport ja regulaarne liikumisharjumus on otstarbekaimad ja efektiivseimad viise arendada ning säilitada kehalist vormi, vaimset tasakaalu ja üldist jõudlust, rääkimata selle meelelahutuslikust ja emotsionaalsest efektist. Vähesest liikumisest ja ebatervislikest eluviisidest põhjustatud haiguste ravi maksab tänapäeval üha enam. Kehalise aktiivsuse suurendamine eeldab aga igaühe mõtteviisi muutust ja teadlikkust sellest, millised on liikumisharrastusega tegelemise võimalused. Ülalöeldut arvestades on lähiaastail vaja tuntavat pööret tervisespordi ja liikumisharrastuse edendamises. Sellest põhimõttest lähtudes alustas Kultuuriministeerium "Liikumisharrastuse strateegilise arengukava 20062010"
Joonis 7. Joonis 8. 8.2 Tulemuste kokkuvõte Tulemusi analüüsides sain teada, mida 8.-9. klassi õpilased arvad tervislikkust toitumisest ja mida nad teavad selle kohta. Tervislikku toitumist peavad oluliseks valdav osa õpilasi, muidugi on ka neid, kes ei pea seda oluliseks. Vastustest ilmnes, et ligikaudu pooled söövad rämpstoitu korra kuus, kuid palju oli ka õpilasi, kes söövad seda korra või rohkem nädalas. Rämpstoidu mittesööjaid on vähe, aga siiski on. Teadlikud, ebatervislikest ainetest, mida sisaldavad rämpstoidud, on mingil määral üle poolte vastanuist. Häid teadmisi selles valdkonnas omavad vähesed, rohkem on neid, kes ei ole ebatervislike ainetega kursis. Viimasdest pooled sooviksid teada rohkem antud teema kohta. Küsimusele, kas Teie jaoks tähendab tervislik toitumine sama, mis dieet, vastas enamik õpilasi kindlasti mitte, väike osa oli kahe-vahel või ei osanud vastata, kuid selliseid vastajaid, kes oleks vastanud jah, ei olnud.
annaabi.ee 
