Epideemiast polnud kindlustatud keegi. Tundub, et elu oli sel ajal laste suhtes ülirange ja karm ,,ellu võisid tolleaegsete tingimuste juures jääda tõesti vaid vastupidava organismi omanikud". Selleks, et suureks saada ja terveks jääda lastele peaks vedama: alates sündimisest ootavad neid kogu aeg rängad katsumused. Isegi sünnitamismeetod võiks tappa nii ema kui ka last. Ka arstimiseks kasutati äärmiselt ohtlikke ja hirmsaid vahendeid. Kogu elu laps pidi elama ebatervislikes tingimustes, ja sel ajal oli nende seas väga kõrge suremus. Mind on näiteks üllatunud see, et imikutele anti kohvi ja väikestele lastele ning rasedatele naistele soovitati tarbida alkohoolseid jooke. Arvan, et inimestel ei olnud sel ajal veel piisavalt teadmisi, ja nad õppisid oma vigadest, mis lõppesid tihti halvasti. Torkab silma ka see, et inimesed ei saanud aru lihtsatest asjadest, mis võiksid neid hoiduda epideemiate eest. Meile on
valmistada endale vajalikku töövahendit. Inimestevahelised suhted polnud keerukad, alluti kõige tugevamale ja osavamale. Esimesed organisatsioonid tekkisid siis, kui hakati käsitsi valmistama tooteid ka teiste tarvis. Need olid väikesed töökojad (manufaktuurid), kus valitsesid lihtsad tööalased suhted: meister- sell-õpipoiss. Töötingimused olid manufaktuurides väga rasked. Inimesed töötasid koidust videvikuni ebatervislikes, räpastes, ohtlikes ja kitsastes tingimustes, et hankida endale ja oma perekonnale minimaalseid elatusvahendeid. Nende töörahulolu parandamiseks piisas väikesest muudatusest. Sellest ajast alates võib organisatsioonilise käitumise kui teadusharu arengus eristada nelja etappi. Algperiood kestis 19. sajandi lõpuni Tööstusrevolutsiooni algul töötingimused ei paranenud, kuid see lõi eelduse olukorra muutumiseks. Inimesi asendasid masinad, misläbi nende töö kergenes
annaabi.ee 
