Hüperrealism ehk fotorealism on 1970. a. paiku USA-s tekkinud maalikunsti ja skulptuuri žanr. Hüperrealism tuleb prantsuskeelsest sõnast Hyperealism, mis tähendab fotorealismi, selle võttis kasutusele Isy Brachot 1973-ndal aastal. Eesmärgiks oli kujutada mitte reaalsust, vaid fotograafia „hüperreaalsust“. Ei üritatud ainult objekte petlikult ehtsalt taasesitada, vaid kasutati ka teadlikult fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist ja värvipunkte. Otsene eelkäija oli popkunst. Hüperrealistid kasutatakse tihti igapäevaeseid teemasid ning nad ei riku oma kunsti kunagi heroilise või sentimentaalse retoorikaga. Hüperrealistid ei keskendunud otseselt reaalsele elule, vaid käeulatuses olevale, kaamera ees tardunud reaalsele elule. Töötasid fotode järgi. Tavaliselt väga palju kordi suuremad algsest fotost, et tekitada võõrendusefekti.
visuaalse materjal antud ilma hinnanguta, sotsiaalse hoiakuta. Kujutab meediast, igapäeva keskkonnast tulnud banaalseid esemeid. Hüpperrealism- Fotolikkus: tehislikkus, standardsus, impersonaalsus. Foto kasutamist ei püütud varjata, vaid pigem rõhutati. Suur formaat. Hoidub motiivi täiendamisest, näeme maju, metroovaguneid, autosid, reklaami. Ei piirdutud objektide petlikult ehtsa taasesitamisega, vaid kasutati fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist, lainurkmoonutusi või värvipunkte. Tulemuseks oli ülisuurte mõõtmetega ( 4 kuni 8 m) näivfoto, mis tekitas võõristusefekti. Samuti oli fotorealism - slaidide ja fotode abil tehtud maalingud. Kineetiline kunst- Kreeka keeles kineticos ehk liikumine. Kaasaegsem kineetiline kunst luuakse osaliselt ka arvutiga, kasutatakse laserkiiri, luuakse valgusefekte. Kineetilise kunsti teosed meenutavad kummalisi, üllatavaid mänguasju.
annaabi.ee 
