eeldustest; c) kunstil on mittediskursiivne iseloom ja selles mõttes on tõeliselt vaba ja loomulik vaid muusika, teised kunstiliigid on allutatud ratsionaalsusele (logosele ?). Adorno arvab, et ideoloogia ei ole ebaõige, vaid pigem ta pretensioon reaalsust esitada. Esteetiline illusioon aga omab vabastavat karakterit. Seega sõltub ka kunsti väärtus ja tähendus (kas illusioon v. ideoloogia) kontekstist. Kuna kunstil endal on mittediskursiivne (ebateoreetiline) iseloom, on teooria vajalik, näitamaks kunsti sisu ja tähendust kontekstis. Nii võib ajuti ka valss olla revolutsiooniline, kuid kapitalistlikule kultuuritööstusele (kuni 1947.a. kasutas mõistet massikultuur -- loobus, et mitte teha liiga rahvakultuurile) omane - kõik kaubaks - fetisiks muuta. Kapitalism muudab kultuuri konformistlikuks, kohandumine asendab kunstilise taju. Kultuuritööstus loob võltsvajadusi ja hägustab kriitilist taju.
iseloom ja selles mõttes on tõeliselt vaba ja loomulik vaid muusika, teised kunstiliigid on allutatud ratsionaalsusele (logosele ?). Adorno arvab, et ideoloogia ei ole ebaõige, vaid pigem ta pretensioon reaalsust esitada. Esteetiline illusioon aga omab vabastavat karakterit. Seega sõltub ka kunsti väärtus ja tähendus (kas illusioon v. ideoloogia) kontekstist. Kuna kunstil endal on mittediskursiivne (ebateoreetiline) iseloom, on teooria vajalik, näitamaks kunsti sisu ja tähendust kontekstis. Nii võib ajuti ka valss olla revolutsiooniline, kuid kapitalistlikule kultuuritööstusele (kuni 1947.a. kasutas mõistet massikultuur loobus, et mitte teha liiga rahvakultuurile) omane kõik kaubaks fetiiks muuta. Kapitalism muudab kultuuri konformistlikuks, kohandumine asendab kunstilise taju. Kultuuritööstus loob võltsvajadusi ja hägustab kriitilist taju
annaabi.ee 
