tunnetuse loogika vahel? 3. Kirjeldage palun deduktiivse kontrolli meetodit. Peaks olema selline meetod, kus meil on teada teatud üldine seaduspära ning selle alusel kontrollime igat üksikut vaatlust, et kas viimane vastab sellele seadusele. 4. Milles seisneb demarkatsiooniprobleem? Probleem, kuidas määratleda piiri, mis eristab tõelist teadust, mis peaks õigel viisil arvestama tõendeid ja eksperimente, ebateadusest, mis seda ei tee 5. Kuidas positivistid selle lahendasid? 6. Kuidas lahendab Popper demarkatsiooni-probleemi? Karl Popperi teadusfilosoofia järgi on empiiriliste teaduste (sealhulgas loodusteaduse) uurimisainet puudutav teoreetiline väide või teooria teaduslik ainult juhul, kui see on põhimõtteliselt falsifitseeritav ehk kummutatav ehk ümberlükatav vaatluste ja katsete põhjal. See on Popperi lahendus demarkatsiooniprobleemile. 7
Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Thomas Kuhn: andis teistsuguse vaatekoha teaduslikule teooriale.Ta hakkas mõistma, et ei induktivistlikud ega falsifikatsionistlikud(teaduse põhivoorus, mis eristab teda ebateadusest) traditsioonilised teaduskäsitused ei kannata välja võrdlust tegelikusega.Kuhni teooriat iseloomustab iseäranis rõhk teadusliku progressi revolutsioonilisusele, mis tähendab mõne kehtiva teooria hülgamist ja asendamist uuega, mis eelmisega ei haaku.Teiseks tähtsaks jooneks on teaduslike ringkondade sotsioloogiliste karakteristikute oluline roll.Kuhni lähenemisel on nõue,et see peab teadusajalool põhinevale kriitikale vastu pidama.Kuhni pildi teaduse edenemisest
Kriisi lahendab uue paradigma ilmumine, millele jääb truuks ühe enam teadlasi, kuni jäetakse esimene paradigma kõrvale. See rida sündmusi kannab nime teadvusrevolutsioon (135). 2.Paradigmad ja normaalteadus (135-139). Küpset teadust valitseb ühene paradigma, selles on omad standardid. See juhib teadlasi antud paradigma raames mõistatuste lahendamisel. Normaalteaduse traditsiooni toetada suutva paradigma olemasolu on iseloomulik aspekt, mis eristab teadust ebateadusest (Kuuhni järgi). Kui paradigma on puudu, siis see ei klassifitseeru teadusena (135). Paradigma olemasolu ei saa piiritleda täpse definitsiooniga. Aga saab kirjeldada koostisosasid, millestparadigma koosneb (135). Nende hulka kuuluvad eksplitiitselt väljendatud seadused ja teoreetilised eeldused, mis on võrreldavad Lakatosi uurimisprogrammi kõva tuuma komponentidega. Paradigma hõlmab ka fundamentaalseaduste erinevaid rakendumise standardseid viise (136).
annaabi.ee 
