hiiglaslik võidumonument. Esimene konkurss kuulutati välja varakult enne sõja lõppu 1944. a. sügisel. Määrates asukohaks Vavaduse väljaku koos Harjumäega, jäeti osalejatele ilmselt üsna vabad käed. Esimeste auhindade väärilisi töid ei leitud, kolmandad preemiad said P. Tarvase ja A. Volbergi ,,Kalevite kants" ja A. Kotli ,,Lipp". Konkursi tulemused ei andnud rahuldavat lahendust ja veendudes asukoha ebasobivuses, otsustati suurmonument püstitada planeeritavale Keskväljakule. Pärast Keskväljaku idaküljele mõeldud Ministeeriumide hoone võistlust toimus 1947. a. lõpus Suure Isamaasõja monumentide konkurss. Üleliidulisel võistlusel pälvis A. Kotli ühe kolmandatest kohtadest. 1950-51 seati A. Kotli kavandi järgi üles võidusambad Narvas, Rakveres ja Torgus. Tartu monument kujutab nimetahvliga rustikaseina. Vennaskalmudel
järgivad iga hinna eest reegleid ja ei jõuagi eesmärgini. Durkheim eristab subjektiivset ja objektiivset anoomiat. Subjektiivse anoomia puhul indiviid kas ei leia normi, millega oma käitumine kooskõlastada või ei järgi olemasolevat normi. Objektiivne anoomia avaldub aga kindlate eluvaldkondade või ühiskondliku elu õigusliku või moraalse reguleerimise puudumises, ebapiisavuses või ebasobivuses. Selle definitsiooniga laiendas Durkheim anoomia piire. Selle juurde mainis ta, et tegemist on nii õigusliku kui moraalifenomeniga, mis tekib: 1) tööstus- ja kaubanduskriiside ajal, konkurentsi suurenedes 2) teaduste äärmusliku spetsialiseerumise tingimustes, mil nende ühtsus ähvaldub kaduda ning 3) kapitali ja töö antagonismi korral. Kõigil nimetatud juhtudel leiab ühiskonnas aset sotsiaalse solidaarsuse kadumine, tekib olukord, kus ei kehti ei õigus- ega moraalinormid. Kaugia II
annaabi.ee 
