6. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? Erosioon- taimestiku kadumise tõttu, ei ole mullas juuri, mis mulda koos hoiaks. Seepärast uhuvad tugevad vihmad toitainerikka mulla minema. Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Sooldumine- auramine ületab sademete hulga ning muld sooldub. Muldade keemiline reostus - hapestumine, üleväetamine, kahjurite tõrje, raskemetallide sattumine mulda - muudab mulla taimele ebasobilikuks keskkonnaks. 7. tundras- gleimullad. okasmetsas- leetmullad. lehtmetsas- pruunmullad. rohtlates- mustmullad. kõrbetes- sooldunud kõrbemullad. vihmametsades- punamullad. 8. Miks kujuneb okasmetsades väljauhte horisont? - Aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont . 9. Miks mustmullad väga viljakad? - Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea sõmeraline struktuur. 10
kõhklemine teeb pelguriks ning varem nii head ideed ja mõtted jäävadki vaid nendeks. Hamlet tegi suurepärase ning geniaalse avastuse: kui olla aus, tähendab olla imelik, teistest erinev, lausa hull, siis miks mitte tõesti olla, nii-öelda, peast soe. Just nii Hamlet käituski: ajas tegelikult täiesti normaalset ja loogilist juttu, kuid õukond, jälgides tema pealtnäha imelikke tegusid ja mõttekäike, pidas Hamleti käitumist valeks ja ebasobilikuks. ,,Geniaalsuse ja lolluse vahe on see, et geniaalsusel on omad piirid." Nii ütles Albert Einstein. Me näeme, et Hamlet ei olnud sugugi loll, nagu arvas rahvas, vaid lausa geniaalne: ta nägi olukorda mitmest vaatepunktist. See aitas tal tulla mõttele olla hull ning lavastada näidend, kus kantaks ette olukord, mis Hamleti arvates tegelikult juhtus. Hamletile tuli pidevalt vihjeid, et Claudius on salakaval sepitseja ning just Claudius võis tappa vana kuninga