naiskarakteriga, kuulsa kindral Gableri tütrega, kes olles pärit nn. aristokraatlikust lastetoast ei ole rahul nii oma uue ebaprestiizika mehe kui ka nende majandusliku olukorraga. Ilmselt ongi sellepärast näidendis kasutatud tema neiupõlvenime, kuna naine oli oma akadeemikust abikaasast üle ja seega oli pigem oma isa tütar kui mehe naine. Hedda, kas siis igavusest või trööstitusest manipuleeris kõigiga, mis muutis ta ohtlikuks, ettearvamatuks, isegi ebasiiraks. Näiteks soovis ta kontrolli oma abikaasa karjääri üle, aidates kaasa tema rivaali, Ejlert Lövborgi enesetapule. Hedda rollis olid Liis Lindmaa ja Ragne Veensalu korraga, viimane domineerivamalt. Lindmaa kusjuures oligi naiselikum pool ning Veensalu jõulisem, mis avaldus näitlejate välimuses ja käitumises. Kui Lindmaa kandis valdavalt kleite, oli hoolikamalt meigitud ning soeng oli viimistletud, siis Veensalu kandis kord
On inimesi, kes emotsionaalses arengus säilitavad lapseliku kiindumuse. Tahavad armastust, aga ise ei anna. Leidnud naise, on nad õnne tipul, nad on südamlikud ja võluvad. Kui see ei täida lootusi, nt naine tahab ka armastatust, siis koguneb vihavimma. Tuntakse, et naine on võimukas ja pettutakse. Ajavad sassi armastuse ja armastusväärse käitumise, omaenda kujutluses on suured armastajad ja hindavad teise poole tänamatuks. Kodu, kus vanemad ei armasta, aga ei tülitse, muudab suhted ebasiiraks. Tuntakse ainult viisakust ja elu jääb mõistatuseks, õhu on alati teadmatust, tekivad kartused. Hiljem tõmbutakse omaenese maailm, jäädakse eluvõõraks, ka armastuses. Võltsarmastus ehk jumaldamine kaotatakse end armastusse, mõnikord on mõlemad pooled meeletud. Kui ei suuda täita, otsitakse uut ebajumalat. Omane tugev pingestatus ja järsk armumine ja kogemine. Peaks näitama sügavust ja tundeküllasust, näitab aga igatsust ja meeleheidet