põõsad, madalad puud või rohttaimed. Perekonnas on u. 20-40 liiki põhja- ja lõunaparasvöötmes, lähistroopikas ja troopilistes mägedes. Eestis kasvab metsistunult ja naturaliseerunult viljakatel niiskematel muldadel pm. segametsades kuni 4 m kõrguse alusmetsapõõsana Kesk-Euroopast pärit punane leeder (S. racemosa). · Mõlemasugulised väiksed kollakas- või rohekasvalged õied asuvad rohkeõielistes tipmistes ebasarikates või pööristes. · Punased, punakasmustad või mustad marjataolised söödavad või mürgised luuviljad on 3...5 seemnega Sambucus nigra - a. Introdutseeritud 8 liigist on meil rohkem tuntud veel Kesk- ja Lõuna- Euroopast, Kaukaasiast, Krimmist, Väike-Aasiast pärit mustade söödavate viljadega must leeder. Kõrgus 5 m. Suhteliselt soojalembene must l. esineb meil kõrge põõsa või madala
Viljad püsivad kaua puul. Sageli kasutatakse karvast viirpuud hekitaimena, õitseb ja viljub rikkalikult , talub hästi kärpimist, on vähenõudlik mulla suhtes ja summutab hästi müra ning püüab tolmu. 50. Perekond vaarikas ja harilik vaarikas Perekond vaarikas, murakas (Rubus L.) Sõrmjate või paaritusulgjate liitlehedega heitlehiste või igihaljaste põõsaste, liaanide, poolpõõsaste ja rohttaimede perekond. Varred ogalised, valged, roosad või punased õied asuvad ebasarikates, kahesugulised, viietised, harva neljatised. Lihakad luuviljad on alusel liitunud ja moodustavad koguvilja. Kaheaastaste põõsaste üheaastased võrsed (turioonid) rohtsed, puituvad, viljuvad ja hävivad teisel aastal. Paljud liigid annavad hästi juurevõsu ja moodustavad läbipääsmatuid võsasid. Eestis kasvab looduslikult 6 liiki, maailmas üldse ca. 400 liiki, peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Tähtsal kohal toidutaimena, eriti vaarikad ja veinitööstuses(murakad).
karvased. Viljad püsivad kaua puul. Sageli kasutatakse karvast viirpuud hekitaimena, õitseb ja viljub rikkalikult , talub hästi kärpimist, on vähenõudlik mulla suhtes ja summutab hästi müra ning püüab tolmu. 50. Perekond vaarikas ja harilik vaarikas Perekond vaarikas, murakas (Rubus L.)Sõrmjate või paaritusulgjate liitlehedega heitlehiste või igihaljaste põõsaste, liaanide, poolpõõsaste ja rohttaimede perekond. Varred ogalised, valged, roosad või punased õied asuvad ebasarikates, kahesugulised, viietised, harva neljatised. Lihakad luuviljad on alusel liitunud ja moodustavad koguvilja. Kaheaastaste põõsaste üheaastased võrsed (turioonid) rohtsed, puituvad, viljuvad ja hävivad teisel aastal. Paljud liigid annavad hästi juurevõsu ja moodustavad läbipääsmatuid võsasid. Eestis kasvab looduslikult 6 liiki, maailmas üldse ca. 400 liiki, peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Tähtsal kohal toidutaimena, eriti vaarikad ja veinitööstuses(murakad)
annaabi.ee 
