Picasso ja Braque said innustust kubismi loomiseks neegriskulptuuridest, kuid eelkõige Cezanne loomingust. Esimeseks kubistlikuks maaliks peetakse ''Avignoni neiud'' Kubismi kaks järku on enne Legerit ja pärast Legerit. Pärast Legerit olid objektid veelgi abstraktsemad. Nt inimesed olid keraja peaga nukud. Kubistide lemmik värvid olid kahvatud pruunid ja hallikad toonid.Maalisid enamasti portreesid, hooneid ja natüürmorte. Leger arendas kubismi edasi abstraktsemaks ja ebareaalsemaks. A. Vabbe, M. Laarman, A. Akberg on eesti kunstnikud kes on viljelenud kubismi. Eesti päraselt on abstraktsionism esemete kunst. Abstraktsionismi rajaja on V. Kandinsky. K. Malevits hakkas oma maalidel kujutama üksned ristkülikuid ja ruute. ''Valge ruut valgel pinnal'' on taies mis on piiriks, kust kunst enam edasi minna ei saa. Kaasaja eesti kunstnikest on suurim abstraktsionismi viljeleja S. Runge Dadaism/Sürrealism Pärineb pr
eksimustega ära rikkuda ning otsusest hakata kohe juurutama oma raha, kulus tegeliku rahareformini veel kaks ja pool aastat (J. Kelder, 1997, lk. 37-49). Asendusena pakuti välja mitmeid erinevaid variante ja üks nendest oli konventeeritav rubla ehk koru. See raha oleks kehtinud nii arveldus- kui sularahana ainsa maksevahendina Eesti NSV-s. Mujal NSV Liidus oleks sisevaluutana kehtima jäänud tavaline rubla. See plaan aga hüljati valitsuse poolt, sest koru juures peeti kõige ebareaalsemaks ideed, et NSV Liidu Keskpank oleks pidanud oma kullavarudega kindlustama Eesti raha. Kui koru idee oli juba vaibunud tekkis terav arutelu siseturu kaitse üle. Selle vahendina tuli kõne alla ostutäht, mille käibele laskmise otsustas Eesti valitsus 1.jaanuarist 1990. Ostutähe eskiisidki olid valmis ja nendeks olid kavandatud kupüürid nominaaliga 1,3,5,10 ja 25.Äge arutelu aga viis lõpuks selleni, et ostutähe süsteemi loomise määrus tühistati
annaabi.ee 
