arvamusi oli väga erinevaid. Osad arvasid, et operett oli suurepärase lavastusega, kui ebaõnnestunud näitlejatega, teised seda, et opretis oli liialdatud huumoriga (mis ei tundunud üldsegi naljakas), kolmandad aga seda, et operett oli täielikult ebaõnnetunud ning, et publik jäi magama. Ei tea, kas see just nii oli, aga võin seda ütleda, et igavavõitu oli ta tõesti. Nõustun ka sellega, et näitlejad mängisid vägagi ebaproffesionaalselt ning, et lavastaja oli näinud operetti liialt omapärastelt. Mõteldes vaadatu etenduse peale, võin öelda seda, et operett "Nahkhiir"on niiöelda ühe-õhtu etendus, mis ununeb kohe järgmisel päeval. See oli viidud äärmusliku lihtsuseni, nii muusika osas, kui ka kujunduse poolest. Näitlejatest ei jäänud samuti erilist muljet- tundus, nagu mängiksid alles algajad, kes harjutavad tähtsaks etteasteks. Kui aus olla, siis ei oska ma ütelda, miks mul selline mulje jäi
Kusagilt peab jooksma piir, kuulsustel peab olema ikkagi natukenegi privaatsust. Eelkõige on selline nina toppimine teiste eraellu lubamatu ja inetu. Sellise teoga kaob kindlasti ka kuulsuste usaldus ajakirjanduse vastu. 2) Arvan, et lehe sulgemine ei oleks olnud tingimata vajalik. Tegu oli siiski väga maineka ja kauaaegse ajakirjaga. Oleks võinud läheneda probleemile mõnest muust küljest, alustuseks vallandada ajakirjanikud, kes oma tööd olid teinud ebaproffesionaalselt ja püüda võita tagasi nende inimeste usaldus, kellele nad oma teoga olid liiga teinud. Teisest küljest oli ajakiri selle skandaaliga saanud oma mainele väga tugeva hoobi, sellest taastumine oleks võtnud kaua aega. Minu arvates on antud juhul mindud kergemat teed, ajalehe sulgemiseni. Teema vaibub nii kiiremini maha ja küll tulevikus antakse välja sarnane ajaleht, lihtsalt teise nimega. SUHTLEMINE AJAKIRJANIKEGA Õ.lk 39 Pressisõbra tiitel:
annaabi.ee 
