Näiteks on Eestis ehituse peatöövõtu ettevõtteid, kelle eesmärgiks on kasumi saavutamine vahendeid valimata ehk alltöövõtjate arvelt eirates täpselt eelpool nimetatud põhimõtteid. Baseerudes kirjandusele on (kokkuvõtlikult) välja toodud ehitustööstuses eksisteerivad probleemid. Seega on oluline uurida ja õppida nende probleemide põhjustajaid ning nende ulatust ja mõju. 2.2 Probleemide põhjused Paljud probleemid saavad alguse osapoolte ebaprofessionaalsusest: enam tähelepanu pööratakse maksumusele kui kvaliteedile, oskamatus mõista ehitusprojekti kui tervikut, ebakompetentne suhtumine, jne. 2.2.1 Ehitusprojektide ehituskorralduslik ülesehitus Aja möödudes on ehitised muutunud keerukamaks ja nõudlikumaks ning kasvanud on kliendi ootused ja nõuded. See on pannud aluse ehituse peatöövõtu (DBB) ja ehituse projekteerimise peatöövõtu (DB) tekkimisele. Need on enamkasutatud ehituskorralduslikud mudelid nii Eestis kui mujal maailmas,
ajakirjandus nagu Eesti riikki põeb liiga kiire kasvamise haigust, mistõttu eesti lehtedes puudub täpsus ja objektiivsus, liiga palju on erapoolikust, protokollilisust ja kuivust. Laaman kinnitas, et ajakirjaniku-poliitiku asemel tuleb Eestiski kutseline ajakirjanik. (Vaba Maa 22.2.1930). Kutselise ajakirjaniku töö nõudis maailmasõdade vahelises Eestis uusi professionaalseid oskusi. Sageli olid ajakirjanduse vastu algatatud kohtuprotsessid tingitud lihtsalt ebaprofessionaalsusest, mitte ajakirjandusvabaduse piiride küsimustest. ... ja ideoloogia muutub Kutse-eetika Kutse-eetika probleemid kerkisid esile seda enam, mida keerulisemaks muutusid ühiskonnasuhted ja suurenes ajakirjanduse mõjujõud. 1930. aastate alguses hakati eesti ajakirjanduses rohkem kõnelema avalikkuse ja üldiste huvide teenimisest, laskumata poliitiliste või ärihuvide surve alla. Uusi, nn ameerikalikke töövõtteid Eesti