muutmise protsessi kaasata. See vähendab teadmatust ja kergendab muutuste elluviimist. Kui probleemidest ei räägita ja neid ei üritata lahendada võib stressist areneda depressioon. Oskamatus ennast kaitsta, lõõgastuda ja ebameeldivatest emotsioonidest vabaneda viib kroonilise väsimuseni, mille tagajärjeks on läbipõlemissündroom. See tähendab, et inimene muutub teda ümbritseva suhtes apaatseks, ei suuda ega taha probleeme lahendada. Ta tunneb end ebakindlana ja ka ebaprofessionaalsena. Et sellist olukorda ennetada võiks ettevõttes olla toimiv sotsiaalne tugisüsteem. Tugiisikuks ei peaks olema otsene juht, vaid keegi kolleegidest, kelle poole ta saab oma murede ja probleemidega pöörduda. Mida rohkem on ettevõttes üksteise toetamist, avatud suhtlemist ja tagasisidet hindav organisatsioonikultuur, seda suurem on võimalus, et stressis töötajat märgatakse ja aidatakse.
tõenäoline, et niigi nõrgad seljalihased sellise koormuse puhul kiiresti väsivad. 7. Väsimus ja läbipõlemissündroom Oskamatus ennast kaitsta, lõõgastuda ja ebameeldivatest emotsioonidest vabaneda viib kroonilise väsimuseni, mille tagajärjel võib kujuneda läbipõlemissündroom-inimene minetab soovi ja oskuse probleeme lahendada, muutub ükskõikseks teiste emotsioonide suhtes, hakkab tundma end kasutu ja ebaprofessionaalsena. See on omane just palju suhtlemist nõudvatele ametialadele. 8. Nakkuse oht Kuna müüjad puutuvad kokku väga suure hulga inimestega, on oht haigestuda sagedamatesse piisknakkustesse suur. Nakatumise määrab organismi vastupanuvõime. Tööandja peaks tagama normaalse töö- ja puhkerežiimi või siis korraldama töötajatele vaktsineerimist gripi vastu. Ülejäänud vastupidavust suurendavad tegurid-lõõgastumine, sportlik tegevus, tervislik toitumine-on töötaja enda teha. 9