selgeks, et puts oli läbi kukkunud, hakkasid bolsevikud oma seotust sellega eitama (Rogger 1983). Pipes (1991) peab selle sündmuse peamiseks õppetunniks mitte bolsevike partei nõrkust, vaid tõika kui ettevalmistamata oli nii Ajutine Valitsus kui Nõukogu olukorras, kus jõud vastandus jõuga. Mai alguses otsustas Petrogradi Nõukogu oma liikmetel lubada valitsusse astuda. Sellele vastu olid bolsevikud ja viimastega mestis olnud vasakesseerid. Mensevike ja esseeride astumine ebapopulaarsesse Ajutisse Valitsusse aitas jällegi vaekaussi bolsevike poole kallutada kuivõrd nemad said nüüd sisuliselt ainsana esineda alternatiivse lahendusena. Mensevikud ja esseerid kandsid nüüdsest kaasvastutust riigi hädade eest. (Volubev 1997). Bolsevike ja vasakesseeride liit kasutas iga võimalust näitamaks end tõeliste proletaaride kaitsjana, samas kui nende konkurendid paistsid pursuide ees lipitsejatena (Melancon 1997).
Kas või sellepärast, et ainuüksi tema romaanide tiraaze kokku liites võib veenduda: meie riiulitel on vähemasti miljon Kaugveri romaani. Ja kui novellikogud ka veel appi võtta, siis on tema raamatuid tunduvalt rohkem kui eestlasi. * * * RAIMOND KAUGVER KUI MASSIKIRJANIK "Raimond oli fenomen, mis praegu puudub: rahvakirjanik, kes on arusaadav igale keskharidusega lugejale," raiub Teet Kallas. "Mina usun sellesse praegu nii ebapopulaarsesse loosungisse, et kunst peab kuuluma rahvale. Raimond tegi oma ajastule vastavaid mööndusi, aga ei pugenud ridade vahele. Tema tekst oli lihtne, loomulik ja alati intrigeeriv. Vahest ei olegi kedagi, kes oleks suutnud kujutada sündmusi nii vahetult kui tema." Sündmustiku väljamõtlemine ei nõudnud Kaugverilt mingit vaeva. Kaugveri tugevus on ühtlasi ka tema nõrkus. Jüri Tuuliku arvates kaotas ta teksti valmis saades suhte
annaabi.ee 
