Taastati Kreenholmi ja Balti manufaktuur. Sõjajärgsel viisaastakul kadus Eesti tööstusest lõplikult erasektor (1945. a. 7 %). Viimased väikeettevõtted natsionaliseeriti 1947. aastal. Kuni 1958. aastani töötasid linnades käsitöölisi ühendavad nn. töönduslikud artellid, siis reorganiseeriti need riigiettevõteteks. Maareform vähendas oluliselt nende talumajapidamiste tootmisvõimalusi, mis olid andnud suurema osa põllumajandustoodangust. Maareformi ebaotstarbekust märgati juba 1945. aasta lõpul. Aastatel 1944 1947 võõrandati 927 049 hektarit maad, millest 142 622 hektarit oli põldu. 1947. aasta sügisel loodi Eesti NSV-s esimesed viis kolhoosi: · 23. aug. V. Kingissepa nimeline kolhoos Valjala vallas Saaremaal · 5. sept. kolhoos Säde Kavastu vallas Tartumaal · 10. sept. kolhoos Võit Põlva vallas Võrumaal · 27. okt. kolhoos Oktoobri Võit Kuigatsi vallas Valgamaal · 3. dets. kolhoos Ranna Lihula vallas Läänemaal. 1948.-1949
neile annabki ta võimaluse saada edas-pidise elu kandjaks. Muide, inimene käitub vastupidiselt. Tema piirab sündide arvu ja hoolitseb pärast haiglaselt selle eest, et iga sündinud olend jääks tingimata ellu. Selline parandus jumalike ettemääratuste juurde tundub inimesele väga targana ja igal juhul humaansena ja inimene rõõmustab, et ta, nii-öelda, kavaldas looduse üle ja isegi tõestas talle oma tegevuse ebaotstarbekust. Et seejuures tegelikult vähenes ka inimeste arv ja samal ajal ka üksikute indiviidide väärtus, sellest meie tubli inimene, ahvides järele jumala-isa, ei taha kuulda ega mõtelda. Oletame, et sündimus kui niisugune on piiratud ja sündinute arv vähenes. Kuid sel juhul ju just nimelt toimubki see, et loomulik võitlus olemasolu eest, mille korral jäävad ellu ainult kõige tugevamad ja tervemad, asendatakse püüdega iga hinna eest "päästa" ka küllaltki nõrkade ja haigete elu
annaabi.ee 
