fsilise ju erinevus. Kuid fsilise ju suurus on valitseja isikuomaduste seas ju ebaoluline. Otsustavaks eeltingimuseks oli Platoni jrgi tarkus, olgu eeldused selleks siis naisel vi mehel. Ettekujutus, et naistel viksid olla meestega vrdne roll poliitilises elus, oli tolle aja jaoks vga ekstravagantne. Kreeka tolleaegses poliitilises tegelikkuses seda kusagil ei eksisteerinud. Kuid faktiline poliitiline tegelikkus ei olnud Platoni jaoks argumendiks. See kuulus meeltega tajutava, ebaoleva valdkonda. Kui aga Platon seda ksimust kaalutleb selle tunnetusvime abil, millele avanevad asjade olemused, st mistustunnetusega, siis ei leia ta argumente naiste poliitikas osalemise vastu. Vim ja seadus: korruptsiooni probleem. Politeia`s esitatud hstikorraldatud riigi projektis ei ole sjakirjeldatud viisil ettevalmistatud valitsejate tegevus mitte mingil viisil reglementeeritud seadustega, mis seda tegevust sisuliselt piiritleksid vi vimu kuritarvitusi keelaks.
Kuid füüsilise jõu suurus on valitseja isikuomaduste seas ju ebaoluline. Otsustavaks eeltingimuseks oli Platoni järgi tarkus, olgu eeldused selleks siis naisel või mehel. Ettekujutus, et naistel võiksid olla meestega võrdne roll poliitilises elus, oli tolle aja jaoks üsna ekstravagantne. Kreeka tolleaegses poliitilises tegelikkuses seda kusagil ei eksisteerinud. Kuid faktiline poliitiline tegelikkus ei olnud Platoni jaoks argumendiks. See kuulus meeltega tajutava, “ebaoleva” valdkonda. Kui aga Platon kaalutles seda küsimust selle tunnetusvõime abil, millele avanevad asjade olemused, st mõistustunnetusega, siis ei leidnud ta argumente selle vastu, et naised võiksid poliitilises elus osaleda. Võim ja seadus: korruptsiooni probleem. “Politeia”`s esitatud “hästikorraldatud riigi” projektis ei ole äsjakirjeldatud viisil ettevalmistatud valitsejate tegevus mitte mingil viisil reglementeeritud seadustega, mis seda
annaabi.ee 
