Teostes on oluline kire kui armastuse teema, kirjutas armastusest essee (pikem arutlus, mida armastus endast kujutab). Jagas armastuse kui tunde neljaks alaliigiks: 1. ainuke tõeline armastus kui kirg 2. armastus kui iha ollakse kiindunud armastatud objekti aga tunneb huvi ka teiste lõbude vastu (raha, meelelahutus) 3. füüsiline armastus 4. armastus kui edevus Kui me kedagi armastame, siis me näeme seda isikut ebaobjektiivsena mõtleme ta ise väga eriliseks, erakordseks. N: sügiseti on puud väga tavalised meie jaoks, talvel kui tuleb pakane (armastus!), muutub ta härmatise all lummavaks. Armastus on üks hullusevorm, aga ainus sulnis hullus. Stendhali teostes võib kohata tüüptegelasi: noor, silmapaistev meesterahvas, nägus, samas uje, kohmetu, lihtsamat päritolu. Hakkab maailma avastama (elukool, areng), teda käivitavaks jõuks on armastus, mis annab kindluse eesmärke saavutada
"Parma klooster" - ilukirjanduslik, Itaaliast. Kuulsuse sai 1831 ilmunud romaaniga "Punane ja must". LOOMINGUS ISELOOMULIK: Kirest ja armastusest lähtuvalt kirjutas essee, mida armastus endast kujutab. Jagab armastuse kui tunde neljaks alaliigiks: ainuke tõeline armastus kui kirg;armastus kui iha (ollakse kiindunud armastusse kui objekti, inimene tunneb huvi veel teiste huvide vastu ,füüsiline armastus ,armastus kui edevus Kui me kedagi armastame, siis näeme seda isikut ebaobjektiivsena. St mõtleme ta ise eriliseks ja erakordseks. Mõtleme ise juurde igasuguseid asju. Leiab, et armastus on üks hulluse vorm, aga ainus hullus, sulnis hullus, mis teeb elu elamisväärseks. Romaanides võib kohata ka tema tüüptegelasi: Noor, silmapaistev meesterahvas, nägus, aga ta on ka uje, kohmetu, lihtsamat päritolu, kes hakkab maailma avastama elukooli teos (arenguromaan) ning teda käivitavaks jõuks on armastus, see annab talle jõudu ja kindlust eesmärke saavutada
"Parma klooster" - ilukirjanduslik, Itaaliast. Kuulsuse sai 1831 ilmunud romaaniga "Punane ja must". LOOMINGUS ISELOOMULIK: Kirest ja armastusest lähtuvalt kirjutas essee, mida armastus endast kujutab. Jagab armastuse kui tunde neljaks alaliigiks: ainuke tõeline armastus kui kirg, armastus kui iha (ollakse kiindunud armastusse kui objekti, inimene tunneb huvi veel teiste huvide vastu füüsiline armastus armastus kui edevus Kui me kedagi armastame, siis näeme seda isikut ebaobjektiivsena. St mõtleme ta ise eriliseks ja erakordseks. Mõtleme ise juurde igasuguseid asju. Leiab, et armastus on üks hulluse vorm, aga ainus hullus, sulnis hullus, mis teeb elu elamisväärseks. Romaanides võib kohata ka tema tüüptegelasi: Noor, silmapaistev meesterahvas, nägus, aga ta on ka uje, kohmetu, lihtsamat päritolu, kes hakkab maailma avastama elukooli teos (arenguromaan) ning teda käivitavaks jõuks on armastus, see annab talle jõudu ja kindlust eesmärke saavutada.