erinevaid osasid ja süsteeme. Siin kohal võiks välja tuua paljusid aspekte, mida üritatakse inimestesse läbi selle süsteemi sisendada, kuid leian et siin tekib kerge vastuolu. Nimelt, meil on antud standardid, kuid me kõik ei ole võimelised informatsiooni ohjata, omandada. Kuna materjali,mida on vaja läbitöödelda on palju, siis valikuliselt hakatakse spikerdama. Igapäevane on koolis spikerdamine ja hinded on sel juhul mitmelmääral ebaobjektiivsed. Teinegi vastuolu hakkab tõusma küsides: Kas informatsioon, mida me oleme kohustatud teadma, on piisavalt selekteeritud tagamaks meile eluküpselisuse. Võttes näiteks geograafia: Maailma kaarti tundmine on valik, sest see tagab paremini Maailma tervikpildi mõistmise, kuid kas on eluliselt vajalik teada kõikide mullasortide koostist või tsüklonite teket. Jah, siin on mingi loogilisuse arendus inimeses, samas kui igas aines minnakse ülipõhjalikuks, toimub juba informatsiooniküllus ja
,,Balthasar Russowi kroonika" 16. saj. II pool (1558-1583), autor Balthasar Russow eestlane, õppinud Saksamaal, kirikuõpetaja. Tema raamat käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist 1583. aastani, kusjuures eriti detailselt on kirjeldatud autori eluajal toimunud sõjasündmusi. B. Russow'st endast jutustab aga J.Krossi raamat ,,Kolme katku vahel". 3. Kroonikad ehk ajaraamatud esitavad ajaloosündmusi kronoloogilises järjestuses, ebaobjektiivsed, sest esitatud nii nagu autor neist aru saab. Nt: ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika", ,,Liivimaa vanem riimkroonika", ,,Liivimaa noorem riimkroonika", ,,Balthasar Russowi kroonika" 4. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) üks esimesi valgustuskirjanikke Eestis. Ta omandas Euroopas mitmekülgse hariduse ning pühendus seejärel pastoriameti kõrvalt kultuuritööle. Oma saavutustega on ta silma paistnud kolmel alal: eesti
annaabi.ee 
