(lk 137-138) Vaata kaarti lk 137. Sakslased kasutasid vlksja ehk Blitzkriegi taktikat.Tankiksuste lbimurdes rindest. mberpiiramisoperatsioonides.Vangi langes umbes 3,5 miljonit venelast.Sakslased judsid septembri kuuks juba Leningradi alla.Leningrad piirati mber.Algas blokaad.Oktoobri kuuks juti juba Moskva alla.Oktoobris-novembris toimus Moskva lahing.Kuid Moskvat ei suudetud vallutada.Lunas juti vallutada Lne-Ukraina ja juti ka Krimmi poolsaareni. Venelased kasutasid ebannestunud taktikat.Ei tohtinud sammugi taganeda.Selle tulemuseks olid mberpiiramised.Kaotati suur hulk sjavge.Moskva lahingu vitsid venelased ja nurjasid Saksa plaani Venamaa kiiresti purustada.Detsembri alguses 1941 alustasid venelased Moskva all vastupealetungi olles enne toonud Kaug-Idast varuvgesid. Atlandi harta. Slmiti 14.aug. 1941. Slmisid USA ja Suurbritannia.(Roosevelt ja Churchill).Atlandi harta oli kokkulepe.(tegevuse koosklastamine) Phimtted : USAl ja Suurbritannial ei ole
nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle kigus kukutati Prantsusmaal kuningavim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest vtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionrid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reiimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud helt poolt eesigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt juka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja tlised - moodustas rahvastikust 97%. Ebannestunud sjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavim ning valgustusajastu ideed phjustasid riigis ha suuremat rahuolematust. Nimest ja olemusest Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on tnapeva uurijate arvates tsiseid probleeme. Tihti polemiseeritakse selle le, kas seda saab vtta htse sndmusena vi puudus selle "osade" vahel ldse seos, veelgi enam aga algus- ja lpudaatumite le. Enamik Euroopa ajaloolasi on ksitlenud Prantsuse revolutsiooni kestusena aja Bastille'i vallutamisest 14
Nukogude Liidule.Teise rinde avamine venis.Avamiseni juti alles 6.juuni 1944.a.(Mingi vike Teine rinne oli juba varem olemas,aga sealne sjategevus oli kohaliku mastaabiga.) Teise rinde avamise juures oli teema: kus seda avada ? Kas Prantsusmaal vi Balkani poolsaarel.Stalinile ei meeldinud Balkani poolsaare variant.Lneriigid tulid Staalinile vastu ja avasid rinde Prantsusmaal.Mis oleks juhtunud kui USA ja Inglise vgede dessant oleks ebannestunud? Lne Euroopa oleks kommunistlikuks muudetud.Normandia dessant hoidis ra Lne Euroopa langemise kommunistliku vimu alla. Peamised rinded ja murrangulised sndmused Teises maailmasjas. Teise maailmasja kige olulisem rinne oli Idarinne ehk Nukogude-Saksa rinne.Seal toimusid philised sjasndmused ja kige kaalukamad sndmused.Suurem osa sjajude osalesid sellel rindel.4000km pikk. Teine oluline rinne oli Prantsusmaal avatud Teine rinne.Vastamisi helt poolt sakslased ja teiselt poolt USA ja Inglise
annaabi.ee 
