Suurtes kogustes joomine on tavaliselt seostatud maskuliinsusega ja joomine on maskuliinsusele oluline. Naised, kes joovad rängalt, paistavad tavaliselt mitte naiselikkult ja on altid seksuaalsuse soovile. Viimaste aegade uuringud näitavad, et naised on samuti rohkem ja kangemat alkoholi jooma hakanud. Noored skandinaavia naised on hakanud rohkem avalikult jooma, kui tehti seda minevikus. Kuna enam ei peeta avalikus kohas, eriti naisena, joomist ebanaiselikuks, oleks õigem vaielda enam mitmesuguse ja hübriidse joomise üle ja et naised on leppinud traditsioonilise maskuliinse joomisega. Teise uuringu kohaselt Soome naised kellega 1985ndal aastal intervjuu tehti ei pidanud joomist oluliseks, samas kui 2000ndendate naistel on olulisel kohal pidutsemine ja end täis joomine kui eneseväljendamise ja iseseisvuse ja enesekindluse näitamise viis. Kuigi alkoholi tarbimise reeglid on naistele pehmemaks läinud, siis mingid
oleks pidanud talle probleemiks olema. Ta ju mõistis küll, et röövib tüdrukult ta lapsepõlve ning siin võiks öelda, et Humbert ei saanud Lolitat tõeliselt armastada, kuid Nabokov on nii osavalt peitnud ära selle loo tumedad küljed ning teinud ühest suurimast tabust armastusloo, mis jääb väga pikaks kummitama. Humbert Humbert on iseloomult pigem nõudlik. Nii mitmeid kordi häirivad teda Lolita lollused ja lapsikus, ta peab teda koguni ebanaiselikuks ja lihtsameelseks, kuid nagu ka raamatus öeldud, siis põhjus, miks ta temasse kiindub ei ole sugugi mitte ilu või elegantsus. See on hoopis see miski, mida Humbert eelpuberteediealistes tüdrukutes täheldab, ja mitte kõigis. Ta nimetab neid ,,väljavalituid" nümfettideks. Nümfettidest õhkub see kummaline miski, mis on noore tüdruku veider teadlikkus oma seksuaalsusest. Humbert veel ütleb, et