tarbimise põhjuseid mitu, noortele on tegu millegi ahvatleva, saladusliku ja tihti vanuse poolest kättesaamatuga, sellest võib omakorda välja areneda alkoholism. Alkohol üldiselt on paha-paha, aga natukene võib. Siiski kuulub alkohol meie kultuuriruumi, Jõulude ajal hõõgvein ning uusaasta ajal sampanja. Mina väidan, et alkoholi tarbimine on siiski ebatervislik ja ohtlik. See võib inimesi üdini muuta: vägivaldsemateks, labasemateks ja teistele ebameeldivamateks, näiteks on toimunud väga palju kaklusi, vargusi ja liiklusõnnetusi tänu alkoholile. Kui joodaks vähem, jääks ka palju kurja ning paha ära. Kuid alkoholil on ka paremaid pooli, näiteks alkoholi saab kasutada ka ravimina. Näiteks väikestes kogustes punane vein stimuleerib südame-veresoonkonna tööd. Samal ajal inimesed, kes üldse alkohoolseid jooke ei tarvita, põevad sagedamini südame- veresoonkonna haigusi.
(Laanemäe 2003, lk 78 ja lk 79). Arvutiviiruseid on väga mitmesuguseid. Osad neist aktiveeruvad koheselt, osad aga teatud aja tagant või kindlatel kuupäevadel. Samuti on nende kahju tekitamise aste erinev. Näiteks on on loodud selliseid arvutiviiruseid, mis võivad protsessori töö lõplikult seisata, samas kui teised lasevad näiteks igakordsel teatud programmi avamisel mõistatuse lahendada. Samas on tehnoloogia ja arvutitehnika arendes arvutiviirused muutunud üha ebameeldivamateks. Näiteks võib juba väike viirus põhjustada miljonitesse eurodesse ulatuvaid kahjusid. Siinkohal tooksin välja mõned enam huvipakkuvamad ja levinumad arvutiviirused. Üks tuntumaid programme, mis võib kahju tekitada on kindlasti Trooja hobune. See viiakse huvialuste persoonide arvutitesse. Peale seda, kui programm on arvutist vajaliku informatsioon saanud, edastatakse see viiruse (troojalase) saatjale ning viirus hävitab iseennast