Baasaastaks on sobiv võtta keskmiste näitajatega majandusaasta, et vältida ekstreemsete tegurite mõjutusi teiste analüüsivate aastate näitajate suhtes. Teise meetodi puhul viiakse aruannete andmed rahaliselt kujult protsentuaalkujule, et nende võrreldavus muutuks hõlpsamaks. Selline vertikaalne analüüs keskendub ühe terviknäitaja erinevate finantsasarvude vaheliste seoste uurimisele ning näitab iga osanäitaja tähtsust ettevõtte tegevuses. See analüüs aitab välja tuua ebamajanduslikke ilminguid. Suhtarvud peegeldavad ettevõtte tegevuse erinevaid aspekte ja võimaldavad teha võrdlusi finantsnäitajate vahel ajahetkedel. Suhtarvude leidmine ei ole standardiseeritud, nende arvutamisel valitseb suur mitmekesisus, mis sõltub igast analüütikust eraldi ja püstitatud eesmärkidest. 2. BILANSINÄITAJATE HORISONTAAL-, VERTIKAAL- JA TRENDIANALÜÜS
jooksul toimunud; näha eri käibe ja põhivaraartiklite suhtelist tähtsust bilansis; näha eri aktiva ja passivaartiklite suhtelist tähtsust bilansis; kasumiaruandes tajuda eri kululiikide osamäära müügitulemist kasumi kujunemisel; kindlaks määrata ettevõtte positsiooni konkurentide suhtes; tähele panna neid arengutendentse ja ebamajanduslikke ilminguid, mis muude meetoditega võivad märkamata jääda. 14 Vertikaalaanlüüsist saadud ettevõtte näitajaid konkurentide ja tegevusharu näitajatega võrreldes saab kindlaks määrata, missugune on ettevõtte positsioon analoogiliste ettevõtete hulgas. Ei saa anda hinnangut ettevõtte edukusele (Rünkla 1996, lk 36). Horisontaal- ja vertikaalanalüüsi põhjal ei saa aga anda hinnangut ettevõtte tegevuse edukusele