selleks, et luua korda; nüüd on nad aga tähtis osa maali sõnumist, mähkides endasse poeedi ja, rõhutades pea vabadust, joonides alla inspiratsiooni võimu iseseisvuse. Chagall'i eesmärgiks oli ajakohastada luuletaja suurt kujutlusvõimet ning tema vabadust korraprintsiibist. Tema geomeetrilistest struktuuridest said järsult metafoorid, poeetilise tähenduse peamised kandjad. Guillaume Apollinaire nimetas Chagall'i pildilisi maailmu ,,surnaturel" (ebalooduslik), hiljem ,,surreal" (ebareaalne). See kontseptsioon, sürrealism, andis nime kunstivoolule. Nime andja Apollinaire ei olnud niiväga mitte Chagall'i sõber kui tema mentor, kes väsimatult talle näitusekohti organiseerida püüdis. Chagall tänas ka teda, maaliga ,,Austusavaldus Apollinaire- le" (,,Homage to Apollinaire"), kuigi sellel maalil mängib kunstniku kuidagi liiga ambitsioonikalt müstilise tundmatu auraga, kellena Apollinaire Chagalli nägi. Kompositsiooni keskel näeme
Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. Tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav. Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri. Vaatamata kasulikule mõjule järvede seisundile ja paljudele vees elavatele loomaliikidele on mitmes piirkonnas kopra tegevuse mõju metsakooslustele ebalooduslik ja vajab seega piiramist. Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud ja Eestis vähemesinevatest imetajaliikidest on rahvuspargis esindatud saarmas ja tiigilendlane. Imetajate tõhus kaitse eeldab pidevat andmete kogumist ja arvukuse jälgimist ning ulukite arvukuse reguleerimise nõuetest kinnipidamist. Saarma asurkonnale võib hukutavalt mõjuda liialt intensiivne võrgupüük. Linnud Karula rahvuspargis on registreeritud 157 linnuliiki. Aastatel 19912000 on siin haruldastest
annaabi.ee 
