Selle tõttu saavutatakse õhupilus tunduvalt suurem magnetvoo tihedus ja vastavalt ka suurem pöördemoment. Ferrodünaamiliste mõõteriistade põhieelised on: • vähene tundlikkus välismagnetväljade mõjule, • väike omatarve, • suur tundlikkus. Ferrodünaamiliste mõõteriistade põhipuudused on: • tundlikkus keskkonna temperatuuri ja mõõdetava voolu sageduse muutuse suhtes, • spetsiifilised mõõtevead, mis tekivad pöörisvoolude, hüstereesi ja magneetimiskõvera ebalineaarsuse tõttu. Kasutatakse peamiselt vahelduvvoolu kilbi- ja registreerivate riistadena. Elektrostaatilised mõõteriistad. Elektrostaatiliste mõõteriistade tööpõhimõte rajaneb kahe või enama elektriliselt laetud juhi vastastikusel mõjul. Sellise seadme liikuva osa nihe toimub elektroodidele rakendatud pinge mõjul ning seetõttu kasutatakse neid peamiselt voltmeetritena. Konstruktsiooniliselt kujutab
Keskväärtuse detektor Vahelduvpinge keskväärtuse all peetakse silmas signaali absoluutsuuruse kesk-väärtust ehk tema amplituudi keskväärtust See suurus vastab täpselt täisperioodalaldi väljundpinge keskväärtusele ja seetõttu saab kasutada mõõtmiseks sildskeemi Kui mõõdetav suurus anda otse sildskeemi sisendile, esineb ka siin dioodi volt-amperkarakteristikust tulenev moonutus väikeste pingete mõõtmisel 2x (0,3...0,8)V Sellise ebalineaarsuse välistamiseks lülitatakse sildskeem võimendi tagasiside-ahelasse Kuna operatsioonivõimendi (OV) võimen-dustegur on väga suur ja potentsiaalid OV sisenditel on võrdsed (pinge Du®0), on pinge takistil R võrdne sisendpingega Takistit R läbiv vool võrdub u(t)/R Kuna OV sisendtakistus on väga suur siis läbib dioodsilda sama suur vool kui takistit R Seega mõõteriista läbib vool i(t) = u(t)/R 4
Laserdioodi võimsus on suurem kui LED-dioodil, samuti on laserdioodi signaali spekter kitsam. Miinusteks on tema temperatuurisõltuvus ja märgatavalt kõrge hind. LED-diood ei tekita koherentset valgussignaali ning ka tema signaali spekter on laiem kui laserdioodi korral. Seetõttu ei sobi LED-diood kasutamiseks monomoodilistes, vaid ainult multimoodilistes fiibrites. Laserdioodi väljundkarakteristik ei ole päris lineaarne, kuid digitaaledastuse korral ei ole see suureks takistuseks. Ebalineaarsuse kompenseerimiseks paigutatakse laseri väljundisse tavaliselt fotodiood, mille kaudu juhitakse laserit tagasiside abil ning saavutatakse lineaarne väljundkarakteristik. 5 2.3 Valguse allikad Jagunevad kaheks: - Loomulik valgus - valgusallikaks on päike. Päikesevalgus võib langeda otse pildistatavale subjektile või hajutatuna läbi pilvekihi
laserdiood lävelise iseloomuga lineaarsus on tagatud alates teatud sisendvoolu läviväärtusest I s. Laserdioodi miinusteks on tema temperatuurisõltuvus ja märgatavalt kõrgem hind võrreldes LED- dioodiga. Laserdioodi väljundkarakteristik ei ole päris lineaarne, kuid digitaaledastuse korral ei ole see suureks takistuseks. Küll aga põhjustab karakteristiku ebalineaarsus häirivaid moonutusi analoogedastuses (kaabeltelevisioon). Ebalineaarsuse kompenseerimiseks paigutatakse laseri väljundisse tavaliselt fotodiood, mille kaudu juhitakse laserit tagasiside abil ning saavutatakse lineaarne väljundkarakteristik. 3. Valge valgus Valgus, mille osadeks jagades tekivad kõik teised põhivärvid. Kuni Isaac Newtoni töödeni valguse spektri uurimisel, arvas enamus teadlasi, et valge värvus on põhivärvus, millest tekkisid kõik teised värvused. Siis kui valgele valgusele midagi lisati
annaabi.ee 
