ajaloolistele muutustele ning seepärast ei tohi ka juutidele ette heita, et nad hoiavad kinni oma vanemast usust. Nõnda õigustatakse sallivust Jumalale meelepärase ajaloolise paljususega, mis on vorminud inimeste usutunnistuse. Fetscher kirjutab: "Sallivus nõuab julgust. See eeldab mina-tugevust, mis omakorda on kordaläinud sotsialiseerumise tulemus. Seega ei tohi seda ära vahetada kõigi ja kõige ebakriitilise möönmisega." Sallivaid hoiakuid peavad võimaldama sotsiaalsed olud ja neid peavad aitama säilitada vastavalt soodsad sotsiaalsed saavutused, sest loomupoolest on inimesed agressiivsed elusolendid. Tõsiasi, et keegi on teistsugune, võib puuduliku enesetundega inimesi ahistada. Seega saab sallivusega tõestada mina-tugevust, sest see näitab, kui arvestatav ollakse teiste inimestega. Fetscheri sõnul on 2 omadust, mis seovad kõiki inimesi, ükskõik millisesse kultuuri nad ka
usaldusväärsuse vastu. · Sildistamine (fallacy of labels) on kaunis lähedane ,,kaevu mürgitamise" tüüpi arutlusega. Põhjendiks kasutatakse nt solvavaid hüüdnimesid. · ,,Sina ka!" (ld ,,tu quoque"; ,,you too"). · Motiiv põhjusena (the genetic fallacy). b) Argumentum ad verecundiam või ka ipse dixit (verba magistri) ebakohasele autoriteedile toetuv argumentatsioon. Ebakriitilise autoriteediga on seotud järgmised loogikavead. · Toetumine eksperdile (appeal to the expert). · Toetumine kuulsustele (appeal to Big Names). c) Argumentum ad baculum jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele vms toetuv argumentatsioon. 11 Kreeft, 2005: 68113. 13
annaabi.ee 
