Üldkirjeldus Üheksakümnendatel mõjutas piirkonda tugevalt endiste Jugoslaavia Vabariikide vahel puhkenud sõjad, mis said alguse kui Serbia üritas muuta Jugoslaavia föderatiivsete Vabariikide võrdsust proportsionaalseks ( algusloo kohta on ilmselt vaja paremaid fakte). Teised vabariigid ei nõustunud esitatud muutusega kuna see polnud konstitutsiooniline ja kui Serbia üritas seda jõuga peale suruda lagunes föderaalvabariik. Serbia omakorda kuulutas liidu laiali mineku ebakonstitutsiooniliseks ja üritas Jugoslaavia armeega tungida Horvaatiasse, mis koos Sloveeniaga olid välja kuulutanud iseseisvuse. Sõjavägi lahkus mõlemast riigist alles aastaks 1992 ja Horvaatias jätkus sõda valitsuse ja kohalike serbialaste vahel kuni aastani 1995. Järgnevatel 10 aastal, hoolimata relvastatud vastasseisust, kuulutasid Vabariigid end ükshaaval iseseisvateks. Kaua kestnud sõdade tulemusel pidi sekkuma ÜRO ja
istekoha valgele inimesele, kusjuures ta istus bussis mustanahaliste sektsioonis, mis on juba omajagu suur ja ebaõiglane eraldumise juhtum, teda arreteeriti, mille tulemusel oli 380 päevane baikott bussiliinidel. Selle tulemusel Rosa Parks oli eraldumise vastane sümbol ja tõi suure kuulsuse Martin Luther Kingile kui kodanikuõiguste liikumise juhile. Vaatamata valitsuse ja rassistide vastupanule protest oli edukas ja Ameerika Ühendriikide ülemkohus tunnistas eraldumist bussied ebakonstitutsiooniliseks. Aastal 1960 Javāharlāl Nehrū kutsel Martin Luther King külastas Indiat, kus ta uuris Mahatma Gandhi tegevust. Aastast 1957 kuni 1968 King oli sõitnud enam kui 6 000 000 miili ja kõneldes seal kus oli ebaõiglus ja protestid, suutis ta kirjutada 5 raamatut ja tohutu hulk artikleid. Oma suurema kuulsuse Martin Luther King saavutas aastal 1963 peale oma kõnet Washingtonis “I have a dream” mille ta luges ette Lincolni monumenti all enam kui 250 000 inimesele, oma kõnes ta ülistas
annaabi.ee 
