Tundub ebakohane ja on tihti ebatäielik. Asenduskäitumise seletamine Tinbergeni hierarhilise mudeli. Tinbergen seletas asenduskäitumise vallandumise põhjust oma hierarhilise mudeli baasil: tõkestatud energiavoolu korral näiteks sigimisinstinkt “ajab üle” ja motiveerib käitumist mõnes teises kanalis (näiteks sugemiskäitumises). Kaasaegne ettekujutus asenduskäitumise põhjustest. Asenduskäitumine on motiveeritud harilikul viisil ja selle käitumise ebakohasus tuleneb vaid valest kontekstist. Asenduskäitumise võimalikud põhjused: 1) eesmärgi saavutamise pidurdatusest tulenev disinhibitsioon (tehakse tähtsuselt teist tegevust), 2) - looma jõuline tegevus kosimisel või võitlemisel võib sulestiku või karvastiku põhjalikult korrast ära ajada ja näljaseks teha, mistõttu juhuse kasutamine enda lühikeseks korrastamiseks või toidupala haaramiseks on tegelikult vägagi asjakohane tegevus ja võib ebaadekvaatne tunduda vaid pealiskaudsele
ebakohane, sest seal pole veel kalamarja. Ent mõlemal juhul, nii kurameerimise kui ka pesa õhutamise puhul, põhjustab seda käitumist CO2 liig vees (ühel juhul on see tekkinud ogaliku enda aktiivsusega kaasneva hapniku äratarbimise tõttu, teisel juhul aga suvel veekogudes toimuvate looduslike protsesside tagajärjel). Niisiis käivitavad asenduskäitumise samad põhjuslikud tegurid, mis kutsuvad vastava käitumise esile ka selle harilikus kontekstis, ilmne ebakohasus tuleneb vaid valest kontekstist. Tänapäevane ettekujutus asenduskäitumise põhjustest: Ajal, mil loom on parajasti tegevuses mingi konkreetse käitumismustriga, on teised alternatiivsed, kuigi vajalikud tegevused närvisüsteemi poolt pidurdatud ehk inhibeeritud. Kui aga looma põhitegevus eesmärgi saavutamise mingite piirangute tõttu omakorda pidurdub, siis toimub alternatiivse, tähtsuselt järgmise tegevuse disinhibitsioon.
annaabi.ee 
