mis ees ootavad. Filosoofia saab üle kahtlusest, see päästab inimese meeleheitest, see tajub õiglust ebaõigluse all, ja annab nägemise ja vaieldamatu lootuse. Filosoofia järgi saame me elada targalt ja hästi. Filosoof on võitmatu. Hävinematu intellekt elab üle iga hävituse. Filosoof on progresseerumise avangard. Neid, kes täiustavad ennast tarkuses, kutsutakse kaks korda sündinuteks, kuna tarkuse läbi antakse inimesele uus sünnitus. Ta lahkub sellega vanast elust koos selle ebakindlustega ja limiteeritusega, uude valgustunud eksistentsi. Pythagoras nimetab filosoofi ''surematuks hingeks.'' Maailm, kus me täna elame, on valitsetud hirmu poolt-eluhirmu ja surmahirmu. Tarkus üksi saab hirmust jagu. Armastus valitseb targa sfääri ja need, kes on õppinud armastama elu, selle oma sügaivamas ja kõige müstilisemas mõttes, on pääsenud hirmu tundmise ahelaist ning elavad kõikide asjadega rahus. See kiri on oma tarviduselt sissejuhatav
(Nieuwenhuijsen, 2009, lk 31). Kui kõik need arvamused ja eeldused on tõesed, võiks see seletada miks Lex Frisionumi kirjapanemine sai 793. aastal sellise järsu lõpu. Pole teada, kas ühtlane versioon Lex Frisionumist on kunagi valminud. Ainult mustandi versioon on tänu Heroldile säilinud. See mustand sisaldab palju kordusi ning mõningad reeglid räägivad üksteisele vastu. Seda seadust poleks sellises vormis, koos oma vastuolude ja ebakindlustega, saanud kohtud kohtuprotsessis kasutada (Siems, lk 350). Ametlikust versioonist oleks Frangi valitsejad kahtlemata välja pruukinud mustandis nähtud paganlikud elemendid. 1.1. Autorid: On teadmata, kas Lex Frisionum pandi kellegi kindla poolt kirja, või kellegi järelvalve all (peale eelmainitud Diederik'i): sest pole mainitud autori nime. Seda pole ka ühelgi selle aja germaani seadusel. See-eest sisaldab seadus kahe targa mehe nime: Wlemar ja Saxmund. ´Additio Sapientum` tuleb nendelt
annaabi.ee 
