poosides on omaprane meeleline kutsuvus:"Tantsija","Leda luigega".Erootika ja liikumise hendamiseks vis tuget anda ka Ludvig Kirchneri graafika.Tants on Starkopfil aastaid psiv lemmikmotiiv.Tants kui kogu kehaga tunde vljaelamise vimalus hendas rgset instinkti ja eneseunustust.Starkopfi joonistusel "Kolm bakhanti" lheb prane liikumishoog le ekstaasiks,mis vib suubuda enesehvitamisse ja transagressiivsusesse.Starkopf jljendas burdellilikku joone kurvlemist veidi lahtisemalt ja ebakindlamalt,tema tantsijate poosid on hoogsamad,ilmed sensuaalsemad.1919.aastal Berliinist kodumaale judnud Starkopf vljendas end kunstis philiselt joonistajana.Ta Saksamaal kujunenud kunstiideaalid olid vastandlikud-haiglaselt hell Lehmbruck ja jigalt monumentaalne Metzner.hendanud need oma loomingus,vtab ta Lehmbruckilt figuuritbiks saleda,pikkade kte ja jalgadega akti,kuid aktidel on liikumispoosis lihased pinges,turjad kumeras nagu Metzneri atleetidel.Nii joonistab ta tantsivaid ja embavaid paare
Luuletus "Õhtu" Luuletuses räägitakse,et päeval on inimesed hoopis teistsugused,aga õhtu annab kõigile õige pale.Meeldib kõige enam lause:Riietega langeb meie selgroog,meie julgus:kindlusetu,kodus kodutu nii mõnigi kui hulgus.Autor on ilmselt sellega mõelnud,et päeva jooksul kogunenud mured ja mõtted paljastuvad tegelikult alles õhtul,kui inimesed jõuavad oma näiliselt turvalisse koju,aga kus nad võivad tunda end kõige ebakindlamalt ja pimeduses oleme just kõige enam oma peegelpildile lähedal.Mulle meeldib,et Under kujutab inimest kui oma unelmate püünises vähkrevat isendit,kes ei tea isegi,mis ta elult tahab.Võimalik,et kuulun samuti nende inimeste hulka,ehk seetõttu ongi sellised luuletused mulle kõige hingelähedasemad.Ma arvan,et lõpus kirjeldatud haava all mõtleb Marie inimese kibestumust kogu päeva vastu.Iga õhtu vajub ta pettunult unne,aga samas jällegi järgmine päev seisab vastu
annaabi.ee 
