millised mitte (vaid näiteks analoogsed, konvergentsi teel tekkinud). Lisaks konvergentsile võib mittehomoloogsete tunnuste sarnasus olla tin- gitd parallelismist - sama tunnuse tekkest tavaliselt suguluses olevates rühmades (Vavilovi paralleelse muutlikkuse fenomen!), mimikrist, ka juhus- likust sarnasusest. Analoogilised tunnused võivad endast kujutada ka näivat sarnasust, mis täpsemal uurimisel 'kaob'. 5.1. Homoloogia kriteeriume pole kuigi palju ja nad on sageli ebakind- lad. Esimeseks on muidugi morfoloogiline (anatoomiline, jne.) sarnasus ehi- tuses ja struktuuris; see esineb ka analoogia puhul, kuid struktuuri hool- sal uurimisel võib neid sageli eristada. Oluline on homoloogse organi või struktuuri erinevatel organismidel eri kujul esinemisel üleminekuvormide olemasolul. Teiseks on homoloogsete organite sarnane (suhteline) asend eri organismide juures. Reeglina ei esine ühel organismil mitut homoloogset
Tüdrukute vajadus gruppi kuuluda süveneb põhikoolis murranguliselt. Harvem on ande varjamist täheldatud poiste puhul, ja kui, siis pigem keskkoolis ning seoses spordiga (ja tavaliselt vastuseks sunnile). Õpilased, kes olid seni kõrgelt motiveeritud ja tõsiselt huvitatud aka- deemilistest või loovatest eesmärkidest, võivad näiliselt läbida järsu muu- tuse, kaotades kõiksuguse huvi eelmainitu suhtes. Nad on tihti ebakind- lad ja ärevad. Nende vajadused muutuvad ega vasta õpetajate ja vanemate ootustele. Liiga tihti reageerivad täiskasvanud neile muutustele sellisel moel, mis ainult suurendab laste vastuhakku ja eitamist. Vanemad ja õpe- tajad teevad nendega suheldes sageli selle vea, et hakkavad neid taga sun- dima, hoolimata lapse tunnetest. Kuigi niisugustel ei tohiks kergekäeliselt lubada loobuda kõigist neile seni huvi pakkunud akadeemilistest või hu-
annaabi.ee 
