Varred on lülilised, pisikesed lehed. Lehed moodustavad tupja männase varrelüli alusel. Eosed arenevad eospeades. Väga laialdase levikuga, tüütud umbrohud. Sageli mürgised ja sisaldavad räni. Keerdlehikud. Lehed suured. Lehed kujunenud spetsialiseerunud varre harudest. Leht kasvab sõnjalal tipust ja seetõttu tipst rullunud. Tänu sellele kasvutüübile on praktiliselt kõik sõnajalad mürgised ja seetõttu suhteliselt harvaesinevad. Eosed paiknevad lehtede all. Ebakeerdlehikud. Maokeelelaadsed. Eestis 1 liik maokeelt ja 4 liiki võtmeheina. Lehed kaheosalised: vegetatiivne pool ja eoseid kandev pool, vars on maasisene. Võtmeheinad on kuivade elupaikade taimed. Majanduslikku tähtsust pole. Päriskeerdlehikud. Salviinialaadsed ehk veesõnajalad. Erieoselised. Esineb erilehisus (anisofüllia). Juuri pole. Pärissõnajalad./.../ 6
sporofüüt on täielikult maismaataim, ei ole sõnajalgtaimed suutnud "hõivata" maismaad. Tähtsus. Sõnajalgtaimed on paljude taimekoosluste tähtsaks komponendiks, eriti troopilistes, subtroopilistes ja põhjapoolkera laialehistes metsades. Neid kasvatatakse dekoratiivtaimedena nii väljas kui kasvuhoonetes, samuti on nad kasutusel ravimtaimedena. Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. Päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. KLASS PÄRISKEERDLEHIKUD. Liikide arv umbes 10 000. Eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes)
arengutasemel ja ehkki ka sporofüüt on täielikult maismaataim, ei ole sõnajalgtaimed suutnud "hõivata" maismaad. Tähtsus. Sõnajalgtaimed on paljude taimekoosluste tähtsaks komponendiks, eriti troopilistes, subtroopilistes ja põhjapoolkera laialehistes metsades. Neid kasvatatakse dekoratiivtaimedena nii väljas kui kasvuhoonetes, samuti on nad kasutusel ravimtaimedena. Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. Klass päriskeerdlehikud- Leptofilipsida. Liikide arv umbes 10 000. eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes)
arengutasemel ja ehkki ka sporofüüt on täielikult maismaataim, ei ole sõnajalgtaimed suutnud "hõivata" maismaad. Tähtsus. Sõnajalgtaimed on paljude taimekoosluste tähtsaks komponendiks, eriti troopilistes, subtroopilistes ja põhjapoolkera laialehistes metsades. Neid kasvatatakse dekoratiivtaimedena nii väljas kui kasvuhoonetes, samuti on nad kasutusel ravimtaimedena. Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. Klass päriskeerdlehikud- Leptofilipsida. Liikide arv umbes 10 000. eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes)
annaabi.ee 
