kuningaks, näitab, et siin oli juba välja kujunenud riiklik eneseteadvus, mis ei saanud enam toime tulla kuningata. Sellega koos oli tekkinud arusaam, et kui kuningas rajab endae lossi ja templi, rajab ta ka kuningkliku templi, mis on ühtlasi ka riiklikuks pühamuks. Jerobeam rajas kuningliku Jahve-pühamu Beetelis ja Daanis (Dothan)(kui see pärimus ikka tõele vastab). Kui Jeruusalemma templi sümboliks oli laegas, oli siin selleks ,,vasikas", st noor härg(härjad tähendavad häbistavat ebajumalateenistust, kihutavad rahvast taganema Jahvest). Beeteli ja Daani valikul sai Jerobeam toetuda kõige vanematele pärimustele. Beetel oli olnud juba enne Iisraeli suguharusid enam kui lihtsalt lokaalpühamu , sama käib ka Daani kohta põhjas. Tuleks uskuda, et Jerobeam valides Beeteli ja Daani ja härjakuju, tahtis toetuda vaid vanadele traditsioonidele. Igaljuhul polnud eesmärk Jahvet kuldvasikaga asendada.
Maised võimud on 13 Gallikaani kirikuks nimetatakse usuvoolu 13.-18. sajandi Prantsuse katoliku kirikus, mis taotles Prantsuse kuningavõimu ja vaimulikkonna huvides paavstivõimu piiramist Prantsusmaa katoliku kiriku suhtes ja riigivõimu õigust sekkuda vahele kiriku asjadesse. 49 lunastuse välisteks vahenditeks. Nende kohustus karistada jumalapilget, ebajumalateenistust, valeõpetusi... Sisuliselt mingeid piire riigil ei ole välise käitumise korraldamisel. Moraalitsensuur, vaimulikel suur võim. Martin Luther Ka Luther räägib kõigi usklike preestriametist, kuid on kuningavõimu suhtes soosivam. Martin Luther ütles küll usudogmaatikas, et usuasjades ei ole sundi, sest usk on seesmine. Ilmalikus elus aga taandus asi peagi selleni, et valitsejatel on kohustus valeõpetused ära keelata ning tulemuseks oli usuline sundus
annaabi.ee 
