jätkuvalt juhtiv roll. Kuulmise kogemus oli tähtis mälestuste talletamiseks ning kultuuri edasikandmiseks, kuid kreeklaste mõtteviis kaldus eelistama tunnetuse ning tunnete primaarse alana siiski nägemist. Ei teata seda, mis on nähtamatu. Teadmine kuulmise kaudu eeldab otsest, isiklikku kontakti kõneleja ja kuulaja vahel. Teadmine nägemise teel võimaldab aga teabe edastamist suuremalt distantsilt, informatsiooni suuremat spekulatiivsust ja ebaisikulisust. Suuliseks esitamiseks mõeldud loomingus luuakse sündmustele üksikasjalikke kirjeldusi ning kaunistatud töötlusi. Kirjasõna eelistab vastupidiselt abstraktsust, kontseptuaalsust ja universaalsust. Kui kuuldav sõna on nähtamatu, siis kirjutatu fikseerib aga detailid. Meeldimise maagia: esitus ja emotsioonid Vana-Kreeka inimest vormisid avalikud üritused. Suuline ettekanne haarab publiku täielikult kaasa nii füüsiliselt ja emotsionaalselt kui ka intellektuaalselt
Kunstiteosed on mehhaanilised, magnetilise ajamigaskulptuurid kui ka tuuletõmbusega liikuvad mobiilid. Minimalism- Primaarne kunstiobjekti ja ruumi suhe. Kasutati peamiselt tööstuslikult toodetud materjali ning installatsioonivormi. Eesmärgiks oli ruumi korrastamine, kujundi minimaliseerimine, kunsti vabastamine üleliigsest sümbolist ja detailist. Taotleti kunstiteose totaalsust ja terviklikkust, objektiivsust, skemaatilist selgust, loogikat, ebaisikulisust. Kontseptuaalkunstis on idee esitamine tähtis. Kunstiobjekti teostus on teisejärguline, sest olulisemaks peetakse algideed ja kontseptsiooni, millest loomisel lähtutakse. Eksponeerivad valmispilte ja skulptuuride asemel visandeid, kirjutisi, juhendavaid tekste, mis innustavad vaatajaid tegevusele. Oluline pole mitte ainult see, mida näha saab, vaid idee, mida teos kehastab või tekitab. Kontseptualism ei vaja tõlgendajat, kuna ta koosnebki kontseptidest, mis ühemõtteliselt on