Tuntumad on neist Austria koolkond on majandusmõtte koolkond, mis eristub teistest alljärgnevate tunnuste poolest: Loobumine matematemaatilistest mudelitest, mis võimaldab arvesse võtta tegureid, millede olulisust neoklassiline teooria jälgijad küll tunnistavad, kuid tänu komplekssusele reeglina oletavad mõju mitte avaldavat. Hinnasüsteemi roll majanduses. Austria koolkond väidab, et ettevõtjad ning tarbijad vajavad hinnamehhanismi, mis annaks neile ebaisikulisi signaale kuidas käituda. Sotsialistlik majandussüsteem, mis püüdis hakkama saada ilma ebaisikulise hinnasüsteemita seisis Austria koolkonna arvates lahendamatute probleemide ees. Näiteks on Eugen von Böhm- Bawerk on oma kirjutistes toonud esile ressursside piiratuse ning Friedrich von Wieser täiendanud seda väitega, et ka sotsialistlik majandussüsteem ei saa ilma subjektiivsete väärtushinnanguteta, mis tulenevad ressursside piiratusest. 5
üllatab stiimulsõna juures. Millega see tema jaoks on seotud, mida see sõna tähendab jne.) Tulemusena leidis Gruehn, et väärtuseks saavad kujuneda mis tahes psüühikavälised objektid. (Nendeks objektideks on Gruehni käsitluses ennekõike abstraktsed, valdavalt usulised mõisted ja kategooriad). Olulist rolli väärtustamisel etendab objekti seos inimese minaga. Gruehni arvates pole inimese jaoks olemas mittekogetud, ebaisikulisi väärtusi. Väärtuskogemuse kujunemine toimub läbi teatud astmete: Objekti tajumise järel algab inimese psüühikas esmalt kas objekti mõtteline hõivamine või tõrjumine. Sisuliselt tähendab see kas objekti mõtlemist või mittemõtlemist. Hõivamisele järgneb nõustumine või tagasitõrjumine. Sel puhul pole objekt enam pelgalt mõtteline kategooria, vaid ta kaasab ka intuitiivseid (tunne, mõtlemine, veendumine) ja tähenduslikke seoseid. Kolmandal astmel toimuvad kas heakskiit või
annaabi.ee 
