Reliikviateks on näiteks pühaku säilmed. Nende järgi on ka kirikud pühendatud vastavale pühakule ja kiriku aastapäeva peetakse selle pühaku mälestuspäeval (tavaliselt surma-aastapäeval). Amulett (amultum) on ese, mida kantakse tavaliselt kaelas või mujal kehal ning millel arvatakse olevat kaitsev jõud kurjade vaimude ja muu sellise vastu. Kõige tugevama toimega on isetehtud amuletid. Animatism (animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades ning mille tõttu kõik on elus. Selle mõistega täiendas Marett Edward Burnett Tylori animismi mõistet. Animism tähendas Tyloril usku vaimudesse (üleloomulikesse kehatutesse olenditesse). Tylor pidas seda religiooni kõige algsemaks vormiks. Marett seevastu leidis, et primitiivne inimene ei ole võimeline animistlikeks kujutlusteks (keha ja hinge eraldamiseks), mistõttu animatism eelneb animismile. Animatism ei ole
Ohverdamisega võidakse ka sidet nõrgendada; siis on toimingul tõrjemaagline funktsioon (kiviraunad, ravimine) · Ohverdamine kui kommunikatiivne akt (vt tänuohver, palveohver, tõtusohver, lepitusohver, ravimine ohverdamisega jne) · Ohverdamine kui väeotsimine? (Moor 1998) 19. Too näiteid animismi ja animatismi kohta läänemeresoome rahvaste mütoloogias. Animatism (ladina sõnast animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades ning mille tõttu kõik on elus. Arvatakse, et ka eesti sõna "vägi" on algselt tähendanud säärast jõudu. nt eksinu jaoks on karjamaa justkui hingestatud (tuul ulus kui ruiguv siga vmt). Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Mõiste võttis
annaabi.ee 
