Igaüks peab vastutama oma tegude eest. Need, kes tapavad pidevalt, teevad seda vabaduses ikka ja jälle, olenemata sellest, millist mõjutusvahendit nende peal ka rakendataks. Surmanuhtluse vastu räägib see, et tegemist on ebahumaanse, primitiivse ja brutaalse riikliku kättemaksuaktiga, mis on vastuolus Euroopa kristliku kultuuri põhiväärtustega ning takistab ühiskonna moraalset progressi (Saar 1996: 1840). Aga mõrvarite, piinajate, lasteahistajate ja muu inimrämpsu teod ei ole ebahumaansed, primitiivsed ja brutaalsed. Nemad võivad oma tegusid teha ja kohtusüsteem, olles humaanne, määrab neile vanglakaristuse, mis neid niikuinii ei paranda ja maksumaksjad on kohustatud veel nende elamiskulud tasuma. Odavam oleks nad surmata kuna nende elamise peavad kinni maksma ka ohvrid, kellele nad pöördumatut kahju on tekitanud. Aga sunniviisiliselt elu võtta sellepärast, et tema eest ei peaks nii palju maksma, kuna tema ülalpidamine läheb kalliks, see ei ole jälle mõjuv
ei oska seda defineerida aga kui ma näen seda, siis ma tean öelda. Rahvusvahelisi õiguse norme on KOHUSTATUD kõik täitma ! Kohustusi tuleb täita. KAASUSED MIINIMUM STANDARDIST KAASUS nr 1. Tegemist on USA kodanikuga, kes oli Mehhikos arreteeritud, süüdistus oli, et on seotud pettusega ja talle mõisteti kohut, mõisteti süüdi ja määrati karistuseks kaheaastane vangistus. Mees väitis, et see istung oli ebaseaduslik, vangispidamise tingimused olid ebahumaansed ja ta kannatas. Ebaseaduslik sellepärast, et esiteks uurimise ajal kui teda kinni peeti, ei antud talle infot, õigusabi, tõlki, tal polnud võimalus ülekuulata pealtnägijaid ja peale selle mõisteti ta süüdi. Teiseks see protsess venis ebaõiglaselt, nõuti palju, teda ei informeeritud isegi täpsetest süüdistustest, tunnistajad ei pidanud vannet andma, istung kestis 5 minutit. Ilmselgelt on selline menetlus allapoole igasugust miinimumi!