Kõik ukse viisid ruumist ruumi, kuid miski ei viidanud väljapääsule. Milliseid aja- ja ruumisuhete teisenemisi või moondumisi minategelane tajub? Sündmuste ebaloomulikult kiirge kulgemine tekitas tunde nagu aeg seisaks. Ruumide vahetumisel tajus mees vahpeal trepist üles minnes nagu oleks hoopis madalamale jõudnud. Mil viisil maja sisearhitektuur peegeldab inimmälu toimimist? Kuna mälestused on hägused, on maja muutnud ebaharilikuks unustamised, segiajamised, kahtlused, nägemuspildi ja kõrvalepõiked. Millisena kujutab autor inimmälu vahendatud reaalsust? Autor kujutab reaalust mälestuste toel. Ta meenutab inimälu abil reaalselt toimunud sündmusi, mis loovad omakorda segase mälestuste rägastiku. Selgita väidet: inimene on oma meelte vang. Kui inimene on elus kogenud mingit suur sündmust, jääb see teda edasises elus tugevalt mõjuatama.
Nii oli ülemdiakon ainukene inimene, kellega Quasimodo sai suhelda. Ainult kahe asjaga oli tal siin maailmas tegemist: Jumalaema kirikuga ja Claude Frolloga. Ülemdiakoni võimu kellalööja üle ja kellalööja kiindumust ülemdiakonisse ei saa millegagi võrrelda. Claude'il oleks tarvitsenud ainult märku anda ja Quasimodo oleks kas või Jumalaema kiriku tornist alla hüpanud, e! talle head meelt teha. Oli kummaline, et see füüsiline jõud, mis Quasimodol nii ebaharilikuks oli arenenud, nii pimedalt teise inimese teenistuses seisis. Selles kõiges avaldus kahtlemata lapse andumus ja teenri kiindumus isandasse, aga ka tugevama vaimu mõjuvõim teise üle. Vilets, armetu, kohmetu olend oli oma pea alla kummardanud ja silmad paluvalt kõrge, sügava, tugeva ja üleoleva vaimu poole tõstnud. Lõpuks ja ennekõike oli see tänumeel. Tänumeel, mis äärmuseni oli viidud, nii et meil raske on seda millegagi võrrelda. See voorus kuulub nende hulka, mis inimeste
annaabi.ee 
