Ülalinnas olid ainult templid ja elasid nn. jumalad ning alalinna majad olid hajevil ja kaootiliselt ehitatud. Rooma ülalinnas Kapitooliumis oli rohkem administratiivseid hooneid ja seal oli ilmalikum elu kui Kreekas. Alllinnas Foorumis olid ehitised ja majad kompaktsemalt ja tihedamalt. Linnade jagunemine toimus ka hiljem ala- ja ülalinnaks. Näiteks meie enda Tartu linn, kus Toomkirik oli üla linn ning Raekoja plats alllinn. . Rooma triumfikaar on roomalikkus. Tegemist on täiesti ebafunktsionaalse eshitisega: sisse pole võimalik minna, kuid alt saab läbi minna. Ta sümboliseerib ühest elu staadiumist teise mineku vahe lüli. Näiteks, väejuht võitis lahingu, siis ratsutas ta sealt läbi. Enne väravat oli ta pühitsemata aga sealt alt läbi minnes oled sa pühitsetud väejuht. Ilmalik - vaimulik. Triumfikaar oli sübolistlik, teatraalne. Ehitati kivist ja kaeti marmoriga. Hiljem ehitasid keisrid neid iseendile.
ära, kuidas hüvitustest vaene keskkond langetab inimese käitumisaktiivsust, aga kui inimene vähem tegutseb, saab ta veelgi vähem tagajärgi esile kutsuda ja seega muutub keskkond hüvitustest üha vaesemaks. Kognitiivsed teooriad keskenduvad tähendusele, mis inimene situatsioonile omistab, s. t. tajutud kinnitajate hulga rikkusele või vaesusele. Siia sobib näitena A. Becki kognitiivne depressioonimudel. Varajasest õpikogemusest on inimene omandanud mõne ebafunktsionaalse alushoiaku, näiteks uskumused: “ilma teiste tunnustuseta pole ma midagi väärt” ja “mul pole mingit võimu oma emotsioonide üle” Iga situatsiooni, kus tunnustust ei tule (või keegi koguni rahulolematust ilmutab), tajub ta katastroofina. Teine uskumus võimendab katastroofitunnet, sest inimene on veendunud, et ta sellega kaasnevate emotsioonidetulva all absoluutselt teovõimetu on. Ravitehnikad on kooskõlas häirete teoreetilise seletusega. Patsienti julgustatakse uurima
annaabi.ee 
