Adekvaatne on mõte, mis olulisimas on kokkulangev oma objektiga. Mõistet adekvaatne kasutatakse tavaliselt siis, kui objekt on raskesti hoomatav (näit., sotsiaalsete nähtuste kirjeldamisel, poliitilise sisuga tekstides jne.). Adekvaatne ja ebaadekvaatne ei ole kuigivõrd täpsed mõisted, mistõttu teaduslikus terminoloogias leiavad vähe kasutamist. Evidentne on usaldusväärne mõte. Usaldusväärsuse omandab mõte tõestuse tulemusel. Tõestuse käigus muutub ebaevidentne teadmine evidentseks. Kui deduktiivne on mõtlemine suunaga üldiselt üksikule, siis induktiivne mõtlemine on üksikutelt üldisele. Seesuguse mõtlemisviisi eelis seisneb selles, et ühtegi nendele üldistele olemustele rajatud mõtlemissüsteemi ei eelistata. Dialektiline loogika on õpetus mõtlemise sisulistest seostest ja struktuuridest. Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles käsitletakse mõisteid ja nendevahelisi seoseid modelleerituna teatavas märgisüsteemis.
arutluse väljaks on" de dicto". Mõistagi, loogikas toimub arutlus de dicto. Mõtlemise tulemuseks on mõte. Mõtted erinevad kvaliteedilt: positiivne: negatiivne: --------------------------------------------- tõene (ekslik) vale õige väär kehtiv mittekehtiv korrektne ebakorrektne adekvaatne ebaadekvaatne evidentne ebaevidentne Mõtlemise definitsioonist tulenevalt, aga samuti lähtudes tõe üldtuntud tõlgendusest, mille kohaselt tõde eeldab mõtte vastavust objektiga, ei ole võimalik kinnitada selle üleüldist ja objektiivset tähendust. Teadmine on tõene kokkuleppeliselt ainult teatud süsteemis, mitte aga väljaspool süsteemi. Eksimus on tunnetuse ebatäiuslikkusest ja objekti komplitseeritusest tingitud ebatäpne mõte
annaabi.ee 
