mehe maha ning tõenäoliselt jäävad lapsed isata. Sina oled käitunud hästi ja ausa inimese kombel, kuid sellest hoolimata on olukord toonud palju kahju kõigile osalistele. On väga raske tagajärgi ette ennustada, kuid elukogemuse kasvades peaks inimesel seda lihtsam teha olema. Minu jaoks peitub hea ja halva vahekord kirjaniku Jaan Krossi mõtteteras: ,,Me peame järjest pidama silmas õige ja väära proportsiooni küsimust. Selles on moraali tuum. Selles on eetika ja ebaeetika kaalukeel. Me peame alati küsima: kas Hea, mida me taotleme, on küllalt suur, ja Halb, mille abil me seda taotleme, küllalt väike, et Hea, mida me taotleme, suudaks lahustada Halva, mida me kasutame, olematuks?" Aja jooksul on maailmapilt muutunud jumalakesksest inimesekeskseks. Näiteks keskajal oli inimesel palju lihtsam käituda moraalselt hästi, sest kõigile olid usuga ette antud kindlad reeglid. Ära tapa, ära varasta, ära valeta, ära ihalda teise vara
laiskuses. Halvast hindest järgneb temale moraal ning ta saab aru, et järgmine kord parema hinde saamiseks peab ta olema tubli ja rohkem õppima, sest vastasel juhul on tulemuseks taaskord halb hinne. Juba väiksest peale peaks lastele selgeks tegema erinevad käitumisnormid ning õige ja väära mõiste. „Me peame järjest pidama silmas õige ja väära proportsiooni küsimust. Selles on moraali tuum. Selles on eetika ja ebaeetika kaalukeel. Me peame alati küsima: kas hea, mida me taotleme, on küllalt suur, ja halb, mille abil me seda taotleme, küllalt väike, et hea, mida me taotleme, suudaks lahustada halva, mida me kasutama, enese olematuks?“ Jaan Kross. Terve elu peab inimene endalt küsima just neid küsimusi. Me ei saa teha erinevaid otsuseid mõtlemata, mis on selle tagajärg. Kasutatud allikad 1. Liivakant A. Eetika olemusest. Kättesaadav: http://www.hot.ee/l/loovusekool/Eetika
annaabi.ee 
