Sisemised motiivid on määratud indiviidi sisemisest soovist, tema arusaamade/tõekspidamiste ja treenerite/õpetajate kujundatud hoiakutest tingitud huvi kaudu. Neid, kes teevad sporti selleks, et kogeda rõõmu, naudingut ja meisterlikkuse tunnet, nimetatakse sisemiselt motiveeritud indiviidideks. 5) Iseloomustage enesetõhususe tõstmise võimalusi. 1. Sooritusvõimed. Edukogemused pakuvad otsest kinnitust oma võimekuse kohta, ebaedukogemused tekitavad kahtlusi oma võimetes. 2. Asendav kogemus. Kui enesetõhusus ei saa baseeruda enda kogemusel, saab seda tõsta, kui sportlane vaatleb teist inimest mingit uut oskust edukalt sooritamas või tundmatut vastast võitmas. 3. Veenmine. Suuline veenmine on efektiivne, kui veenjat tajutakse usaldusväärse informatsiooniallikana, usutakse, et tal on vajalikud teadmised ja oskused hinnangu andmiseks. 4. Füsioloogiline seisund
millise koormusega ja kui püsivalt treenitakse. Kõrge enesetõhususega sportlased on püsivamad ja pingutavad rohkem. Enesetõhusus määrab ära sportlase eesmärgid suurema enesetõhususega sport- lased seavad endale väljakutsuvamaid eesmärke. Enesetõhususe tõstmise võimalused: 1. Olulisimaks enesetõhususe allikaks on sooritusvõimed. Edukogemused pakuvad otsest kinnitust oma võimekuse kohta, ebaedukogemused tekitavad kahtlusi oma võimetes. Seetõttu tuleks anda sportlasele edu kogemise võimalus. Treeningutel edu kogemise tingimusi luues tuleks silmas pidada, et keerulisema ülesande sooritamisel tõstab edu 108 SPORDI ÜLDAINED I TASE enesetõhusust rohkem kui lihtsa ülesande sooritamisel ning iseseisvalt saavutatud edu tõstab enesetõhusust rohkemal määral kui sama suur edu teiste toetusel. Kui ülesanne
annaabi.ee 
