kuulujuttude levitamine, naeruvääristamine; • Suhtekorraldus (PR) – analüüs, sihipärane eesmärgistatud kommunikatsioon 4.4. Populismi põhjused • Võimueliidi kaugenemine reaalsest elust, rahulolematus võimueliidiga; • reaalpoliitika kriis; • Realistliku tulevikuvisiooni puudumine, reaalpoliitika kriis; • Tehnokraatia, oligarhia ja korruptsiooni kasv • Reaktsioon ebademokraatlikule liberalismile (Cus Mudde, 2013) 4.5. Populismi roll ühiskonnas • Protestimeelsuse kandja; • Kardinaalsete muutuste algataja; • Kodanikualgatuste, otsedemokraatia koondaja; • Uue eliidi kujundaja • Demokraatia vaenlane, aga vahel ka sõber • Populism on lihtne, demokraatia keeruline 4.6. Populistliku valitsuse tunnused • Riigiaparaadi tasalülitamine • Korruptsiooni ja poliitilise toiduahela laienemine
(Balti-saksa parteid). Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine: Kutsuti kokku üle Eestilise koosoleku hiljem kutsuti seda "Rahvaesindajate kongressiks." Pandi paika, et kõik linnad võivad saata kongressile 4 esindajat. 2 võisit olla kõrgemat kihti ja 2 lihttöölist. Jõudis kokku seltskond 800'st isikust Tartusse. Sotsialistid tulid Tartusse, et teha protest ebademokraatlikule valimisele. Nad tahtsid kongressi ära rikkuda. Kuid teised tahtsid minna kongressile, et leida ühine keel ja saada teada, mida edasi teha. Sotsialistid otsustasid loobuda oma protesti plaanidest, kuid lõid kontakti Tallinna radikaalidega, kelle eesmärk oli vältida J. Tõnissoni kongressi juhi kohale. Kongressil segati Tõnissoni juttu, räägiti vahele, vilistati, plaksutati ning J. Tõnisson lahkus kongressilt. Peale kuue tunnilist arusaamatut käratsemist suudeti valimised läbi viia