emotsionaalset arengut. Emotsionaalne väärkohtlemine võib väljenduda püüdes sisendada lapsele, et ta on väärtusetu, et temast just seepärast ei hoolita või hoolitakse vaid niivõrd, kuivõrd ta suudab täita teiste ootusi. Emotsionaalne väärkohtlemine võib väljenduda ootustes, mis ei ole vastavuses lapse ea ja arenguga. Samuti võib emotsionaalne väärkohtlemine väljenduda pidevas hirmutunde sisendamises, oma huvides lapse ärakasutamises või kaasamises ebaausatesse tegudesse. Teatud määral sisaldub igas lapse väärkohtlemise liigis emotsionaalset väärkohtlemist, kuid samal ajal võib emotsionaalne väärkohtlemine esineda ka täiesti iseseisvalt. 4) Lisaks loetakse laste väärkohtlemiseks ka hooletusejätmist. Hooletussejätmine on lapse põhiliste kehaliste ja vaimsete vajaduste pidev rahuldamata jätmine, mis võib põhjustada tervisehäireid või kahjustada lapse arengut. Siia hulka kuulub see, kui
oma ametikohustusi hõlpsamini täita saaks. Passid jagati Postimehe teatel elukutselistele ajakirjanikele ajakirjanduse ühingu poolt välja. Ajakirjanike üheks ühiseks mureks olid esinduskulud ja palgatingimused. Viimased erinesid eriti paikkonniti väga tugevasti. Samas oli selge, et ajakirjaniku majanduslik kindlustatus oli seotud ka eetikaga majandusliku kitsikuse sunnil ei tohi ajakirjanikul tekkida kiusatust laskuda ebaausatesse tehingutesse. 1935 moodustati EAL juurde sotsiaalkomisjon, mis kogus andmeid ajakirjanike palga- ja tööolude kohta. Selgus, et 20 ajakirjanikku teenis üle 200 krooni kuus, 69 100-200 krooni ja 73 alla 100. Kõige paremini teenisid Vaba Maa kontserni ajakirjanikud ja Päevalehe ajakirjanikud. Samal ajal maksis korter Tallinna kesklinnas 50-70 krooni kuus. Selleks, et seltskonnas liikuda, koormasid ajakirjanikud endid võlgadega
annaabi.ee 
