suhtlemisprotsessis olla hinnaline oskus ning hõlbustada temaga sõbrustamist, suhtlemist, koostööd ning aitab vältida konflikte. Näiteks, kui seletada asjast teadlikule inimesele antud teemat liiga lihtsalt ja ,,nagu lapsele", võib ta endakeskis mõelda hoopis, et me arvame, et ta ise ei ole liiga pädev. Teisalt, kui seletada asjatundmatule isikule keeruliselt, võib ta tunda piinlikkust ning mõelda, et täpsustust ja seletust küsides võib ta paista ebaadekvaatsena ja ,,lollina." Samu võrdlusi võib tuua ka emotsionaalse seisundi kohta, kus näiteks vastavalt kurva või lõbusameelse inimesega võiks kontakti saavutamiseks käituda erinevalt. Tihti on just esmamulje see, mis määrab, kuidas hakkab aset leidma järgnev suhtlus. Kuna õigusassistendi suhtlus on oma olemuselt tööalane, siis ju tahame, et meid nähakse usaldusväärse ja pädevana ning seda alates esimesest hetkest. Ametialane suhtlus võib
· Epsteini arvates seisneb mittekonstruktiivsete mõtlejate panus oma stressi suurendamisse väliste stressorite puudumise korral spontaansete negatiivsete mõtete genereerimises ja väliste stressorite olemasolul nende hindamises tegelikust ähvardavamaks · Konstruktiivselt mõtlema õppimise põhjendamiseks lähtub teooria seisukohast, et destruktiivne mõtlemine keskendub negatiivselt nii oma minale kui ka ümbritsevale maailmale · Tulemusena näeb destruktiivselt mõtleja ennast ebaadekvaatsena ja ümbritsevat maailma ähvardavana · Need kaks on erinevad, kuid tugevasti seotud tendentsid ja nende ühiseks aluseks on enesestmõistetavad (isiksuse) teooriad oma võimete kohta maailmaga toime tulla · Igasugune käitumine on vastastikuste suhete loomine ennast ümbritseva keskkonnaga. Edukaks interaktsiooniks on vaja nii enda võimete kui ka keskkonna poolsete väljakutsete hindamist
annaabi.ee 
