lõpetamatuses. Laps lähebkorduvalt üle ühelt tegevuselt teisele. Üliaktiivsuse mõiste hõlmab ülemäärast püsimatust, eriti suhtelist rahulikkust nõudvates situatsioonides. See võib, sõltuvalt situatsioonist, avalduda kas liigse ringijooksmisena, hüplemisena, toolilt püstitõusmisega, kui oleks vaja istuda, ülemäärase jutukuse ja käratsemisena võ pideva nihelemise ja väänlemisena. Lapse liikuvuse ja aktiivsuse normi hindaminse aluseks on aktiivsuse vastavus situatsioonile, eaperioodil iseloomulikule käitumisele ja IQ-le (RHK-10). Kõigil inimestel esineb ajuti "täidesaatva frustratsiooni häireid". Me ei suuda neid kolme asja teha, kui oleme magamata, söömata, ärritatud, raevunud, paanikas või purjus. ATH-ga laps ei suuda neid kolme asja vanematele ja õpetajatele vastuvõetaval tasemel teha enamikust ajast tal on "täidesaatva funktsiooni arenguhäire" ning selleks, et seda üldse teha suudaks, peavad piisavalt paljud asjaolud kokku langema
Läheb vaja koolihariduses, kooliharidus arendab seda. Metakognitiivne kompetentsus: oskus sobitada situatsiooni ja oma oskusi/võimeid/teadmisi kõige kohasemal viisil. Kujuneb sisekõne baasil ja selle areng sõltub vajadusest oma psüühilist tegevust teadvustada (formaalse koolihariduse roll) VAATA ÜLE EMOTSIOONID JA MOTIVATSIOON! Juhtiv tunnetusprotsess protsess, millele toetub psüühiline aktiivsus antud eaperioodil ning mille baasil arenevad teised tunnetusprotsessid, eelkõige järgmine juhtiv protsess. Igas vanuseperioodis on mingil tunnetusprotsessil juhtiv roll. Taju (0-5 ea) mälu ja mõtlemine toetuvad sellele Mälu (5-12/14 ea) mälule saab palju toetuda, lapsed jätavad kergesti meelde. Uut infot salvestatakse kergesti, isegi kui ise sellest aru ei saa Mõtlemine (12/14-...) väga palju muljeid on isiklikult saadud. Info üle suudetakse mõelda, tehakse järeldusi