Suheldakse jälle ema-isaga ja õdede-vendadega. Hindavad oma võimeid üle ja seetõttu on see eriti tindlik vanus, hindavad üle, tahavad katsetada ja proovida ja samas on suur õnnestumise ja altruismi soov. Konflikt on lapse püüdlused vahel alustada toiminguid iseseisvalt ja süütunde vahel teiselt poolt, mis tuleneb sellise käitumise mittesoovitud ja ootamatute tagajärgede poolt. Kui vanemad reageerivad lapse iseseisvuspüüetele positiivselt, siis on kriisi lahendus positiivne. Eaperioodi iseloomustab kindlasti sõna püüdlikkus. Selles vanuses peaks laps õppima oma soove püstitama nii, et see ei oleks vastuolus sotsiaalsete normidega. 4. aste - 6-12a. Usinus vs alaväärsus. Juhtiv suhe on vanemad, lisaks tuleb juurde õpetaja ja kool. Lisaks ka eakaaslased ja alles jäävad ka õed-vennad. Ühesõnaga kõik kellega suhtleb. Lapse puhul juhtivaks jõuks on sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Suurenev kompetentsus nii sotsiaalsetes kui füüsilist kompetentsi
kognitiivseid funktsioone, vaba aja tegevused jm oskusi ja valdkondi, mida konkreetse inimese puhul on vajalik arendada · suunatud laste sihtgrupile: Puudega lastele arenguks vajalike tingimuste loomisega seotud programmid, mis on suunatud lapse igakülgsele arendamisele ja lähtuvad puudespetsiifilistest eeldustest ja võimetest. Programmid koostatud eaperioodi arengulistest vajadustest lähtuvalt, nt varjase sekkumise programm 0-1 aastat; 2-4 ..., palun spetsialistide abi sõnastamisel) käitumishäirega lapsed ja noored puuetega ja krooniliste haigustega laste perede toimetulekut toetavad programmid Programmid võivad olla kohandatud individuaalseks ja/või grupiviisiliseks sekkumiseks. · individuaalne programm on kompleksne sekkumine, mis koostatakse
annaabi.ee 
