KEHALISTE VÕIMETE ARENDAMINE Kehalised võimed Treeningu tulemusena arendab sportlane erinevaid omavahel seotud kehalisi võimeid, mis on võistlustulemuse aluseks konkreetsel spordialal. Kehalised võimed- jõud, vastupidavus, kiirus, koordinatsioon, painduvus Kehaliste võimete arendamise metoodika Kehaliste võimete arendamisel mitmeaastase treeningu käigus on vaja arvestada võimekuse erinevate külgede arendamise optimaalseid eaperioode. Kehaliste võimete arengu hindamine. Vastupidavus Organismi võime sooritada kestvat lihastööd ülemäärase väsimuse kuhjumiseta. Vastupidavustreeningute peamine eesmärk on oksüdatiivse fosforüülimise energiatootmismehhanismi efektiivsuse suurendamine ja hapnikutranspordi süsteemi võimsuse suurendamine Jaguneb: üldvastupidavus- organismi erinevad funktsionaalsed omadused, mis tagavad organismi võime
Tulemuslikkus kiirustreeningus sõltub kahe samaaegselt rakenduva faktori koosmõjust: võimali- kult efektiivsest treeningust ja soodsatest geneetilistest eeldustest (kõrgest kiirete lihaskiudude protsendist lihastes). Asjata ei ole levinud ütlus, et näiteks heaks kiirjooksjaks sünnitakse. Samas ei tohi unustada kiirusvõimete treenitavust, eriti aga optimaalseid eaperioode üksikute kiirusvõimete arendamiseks. Nii on üld- tuntud liigutuste maksimaalse sageduse parimad arendamisvõimalused lapseeas. Juba enne puberteediaegset kasvuspurti tuleb omandada liigutuste hea tehnika ja saavutada kõrge koordinatsiooniline valmidus. Pärast puberteediiga on soodsa hormonaalse fooni tõttu võimalik maksimaalse ja kiirusliku jõu arendamise